Teadlased on avastanud, et Egiptuse Giza püramiidide all ulatuvad sambad kuni 2 kilomeetri sügavusele maa sisse. Itaalia teadlaste meeskond väidab, et nad on tuvastanud hiiglaslikud vertikaalsed šahtid, mis on ümbritsetud keerdtreppidega, ning massiivse lubjakiviplatvormi, mille sees on kaks tohutut kambrit torujuhtmeid meenutavate laskumiskanalitega, vahendab Daily Mail.
Eile, 22. märtsil, toimunud pressibriifingul teatasid teadlased, et enam kui 700 meetri sügavusel Khafre püramiidi all on veesüsteem, mille maa-alused rajad viivad veelgi sügavamale. Uuringus kasutati radariimpulsse, et luua kõrge eraldusvõimega pilte maa-alustest struktuuridest, sarnaselt ookeani sügavuste kaardistamisele sonarradariga.
Kuigi mõned eksperdid on avastuse kahtluse alla seadnud, väites, et tehnoloogia pole võimeline nii sügavale tungima, usub teadlaste meeskond, et veesüsteemi all, enam kui 650 meetri sügavusel, peitub „paljude struktuuride varjatud maailm”. Pisa ülikooli teadlane Corrado Malanga sõnas, et kõrgema resolutsiooniga pildid võivad paljastada maa-aluse linna.
Meeskonna tööd pole veel sõltumatult eelretsenseeritud, kuid teadlased viitavad võimalusele, et Khafre püramiid võib peita avastamata saladusi, sealhulgas legendaarset „andmete saali”, mida on iidsetes pärimustes seostatud kadunud teadmiste ja tarkusega.
Siiski rõhutab arheoloogiaprofessor Lawrence Conyers Denveri ülikoolist, et sellise sügavuse saavutamine radarisignaalidega pole tõenäoline. Ta möönab siiski, et püramiidide all võivad eksisteerida väikesed šahtid ja kambrid, mis olid seal juba enne nende ehitamist, sarnaselt Meso-Ameerika püramiididele, mis ehitati sageli koobaste sissepääsude kohale.
Teadlased on tuvastanud Khafre all umbes 10-meetrise läbimõõduga vertikaalsed šahtid, mis ulatuvad vähemalt 700 meetri sügavusele. Nende arvates võisid need aidata püramiidi toetada, kuna selle tohutu mass nõuab stabiilset vundamenti. Lisaks leiti kaks suurt ristkülikukujulist kambrit, kumbki umbes 80 meetrit küljepikkuses, milles igaühes asub neli sügavale laskuvat võlli.
Briifingul näitas meeskond ka radariimpulsside abil loodud pilte, mis kujutasid keerukat helendavat struktuuri koos vibratsioonidega – teadlaste arvates „tõeline maa-alune linn”. Samuti märgiti, et avastatud suured kambrid võivad olla seotud müütiliste Amenti saalidega.
Varasemalt, 2022. aasta oktoobris, avaldasid Malanga ja Biondi teadusajakirjas Remote Sensing artikli, mis viitas Khafre püramiidi sees peituvatele ruumidele ja kaldteedele ning termilistele anomaaliatele püramiidi aluse lähedal.
Uues uuringus kasutati sarnast tehnoloogiat, kuid seekord saadi andmeid Maa orbiidil tiirlevatelt satelliitidelt. Teadlased saatsid Khafre püramiidile radarisignaale kahest 700 km kõrgusel paiknevast satelliidist ning analüüsisid, kuidas need tagasi peegeldusid. See võimaldas kaardistada peidetud struktuure kolmemõõtmeliselt.
Malanga sõnul olid mõõtmised täpsed ja signaalide peegeldumise võimalikke moonutusi arvesse võttes peeti tulemusi usaldusväärseks. Kuna eri satelliidid vaatasid püramiidi erinevate nurkade alt, pidi nende andmed kattuma, et need loetaks kehtivateks.
See avastus lisab uusi kihte Giza püramiidide saladusele ning tõstatab küsimusi selle iidse kompleksi seni avastamata alade kohta.
