Kõrge vererõhk on tihedalt seotud inimese heaolu ja tervisega. BENU apteegi farmatseudi Anton Ojamaa sõnul ei pruugi probleem ilmneda enne, kui enesetunne päriselt halvenema hakkab – ennetusmeetmeteks on siis juba liiga hilja.
Milline on normaalne vererõhk?
Kõrgvererõhktõbi on Ojamaa sõnul enim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus. “See tekib siis, kui vererõhu kontrollimehhanismid on häiritud ning vererõhk on selle tulemusel püsivalt tõusnud. Arvudesse pandult tähendaks see olukorda, kus süstoolne vererõhk (ülemine) on kõrgem kui 140 mmHg ja diastoolne vererõhk (alumine) kõrgem kui 90 mmHg,” selgitas ta.
Normaalne inimese vererõhk võib reeglina varieeruda – see sõltub farmatseudi sõnul näiteks vanusest ja muudest mõjutavatest teguritest. “Perearsti ravijuhendi järgi on selle väärtuseks seatud 120/80 mmHg.”
Kuid miks inimese vererõhk korrast ära läheb? “Kõige levinumad põhjused on rasvumine ehk ülekaal, alkoholi liigtarbimine, suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, diabeet, kõrge kolesterooli sisaldus veres, soola liigtarbimine, krooniline neeruhaigus, samuti teised südame-veresoonkonna haigused, pärilikkus ja muud sellist,” tõi Ojamaa välja.
Kolmandik inimestest ei tea, et neil on terviseprobleem
Vererõhust tingitud probleemid ilmnevad farmatseudi sõnul ennekõike põhjusel, kui inimene ei pööra oma enesetundele tähelepanu. Kuna aga tegemist on salakavala haigusega, siis pole tervisekahju kohe näha ega tunda.
“Umbes kolmandik kõrgenenud vererõhuga inimestest ei tea, et neil on terviseprobleem. Kui vererõhk on püsivalt liiga kõrge, siis veresooned võivad lupjuda ja tekib risk tõsiseks organkahjustuseks – kannatavad näiteks aju, süda, neerud ja veresooned,” toonitas ta.
Tavalised kõrge vererõhu sümptomid on näiteks korduvad peavalud, vasardamine peas, ajuvereringe häired ehk pearinglus, silmanägemise halvenemine, väsimus, tasakaaluhäired ja südamekloppimine. “Sümptomite tähelepanuta jätmine võib viia südame isheemiatõveni (mis võib ilmneda rinnaangiini ehk stenokardiana, südameinfarktina, äkksurmana), südame- või neerupuudulikkuseni või hoopis ajuinsuldini.”
Vaata üle igapäevased harjumused
Esimene asi, mida kõrge vererõhu märkamisel teha tuleb, on stressi leevendamine. “Tihtipeale võivad just meie negatiivsed emotsioonid viia kõrgendatud vererõhuni,” tõdes ta. Samuti peab jälgima enda elustiili ja toitumisharjumusi. Piirata tuleks soola, suhkru, kohvi ja muude ergutavate ainete tarbimist.
“Kui füüsiline koormus on ebapiisav, siis oleks hea hakata spordiga tegelema – kolm korda nädalas peaks tegema aktiivset liikumist vähemalt 30 minutit, veel parem oleks 1 tund korraga. Selleks sobib ka kiire kõndimine,” julgustas ta.
Kindlasti tuleb loobuda suitsetamisest ning alkoholi liigtarbimisest. “Nendes küsimustes aitavad perearst ja spetsiaalsed sõltuvuste loobumise nõuandmise kabinetid,” lisas Ojamaa. Kui vererõhk on mõõdukalt kõrgenenud, siis selle kontrolli all hoidmiseks on apteegis olemas rahustavad tabletid ja tinktuurid (lavendel, humal, piparmünt), mis aitavad rahuneda ja südametööd aeglustada, mille tulemusel vererõhk ka langeb.
Tähtsal kohal on antioksüdandid, mis tugevdavad veresooni ja võitlevad võimaliku põletikuga. “Samuti on olemas looduslikud vahendid nagu näiteks aroonia ja oliivlehe ekstrakt, küüslauk, palderjani ja veiste-südamerohu tinktuurid. Kui need soovitused ja vahendid ei aita positiivset tulemust saavutada, tuleb pöörduda perearsti poole täiendavate uuringute teostamiseks ja retseptiravimite saamiseks,” toonitas farmatseut.
LOE LISAKS: https://minuaeg.com/tervis/
Ennetada on lihtsam kui ravida
Üle 40-aastased inimesed võiksid külastada oma perearsti või -õde vähemalt korra viie aasta jooksul, et mõõta vererõhku ja hinnata südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. “Kindlasti tuleb endale apteegist soetada õlavarrelt mõõtev vererõhuaparaat, et ka kodustes tingimustes oma vererõhku jälgida.”
Seega soovitab Anton Ojamaa enesetunnet jälgida ja tegeleda tervisemuredega võimalikult varakult, kuna see aitab vältida võimalikke tüsistusi. “Alati on parem profülaktika kui hilisem ravimine. Lihtsad soovitused nagu soola tarbimise piiramine (kuni 5 grammi päevas), rohke puu- ja juurviljade söömine magusa asemel ja füüsilise aktiivsuse tõstmine aitavad ära hoida kõrgvererõhktõve ja võivad haiguse väljakujunemise lükata lausa 10–20 aastat edasi,” märkis ta.
Allikas: benu apteek
