Tavaliselt puutub laps taskurahaga esmakordselt kokku kooli minnes. See on aeg, mil vanemad peavad lapsega raha kohta kokkuleppeid tegema ja hiljem nendest kinni pidama. Luminori klienditeenuste juhi Kaspar Korki sõnul tehakse sageli üks suur viga, andes taskuraha siis, kui laps seda küsib.
„Tegelikult peaks vältima olukordi, kus laps helistab emale või isale suvalisel hetkel, paludes lisaraha, ja lapsevanem kannab selle kohe üle. Nii tekib lapsel kiiresti vale arusaam rahast ja tarbimisest – algul väikeste, hiljem suuremate summade osas,“ kinnitab Kork.
Korki sõnul peaks lapsel olema kindel päev iga nädal või üle nädala, mil talle konkreetne summa kontole kantakse. „Nii õpib laps paremini oma kulutusi planeerima. On tähtis, et kui alguses kulutatakse kogu raha paari päevaga ära, siis enne kokkulepitud aega lisaraha ei anta,“ lisab ta.
Praktika näitab, et lapsed võrdlevad sageli omavahel vanematelt saadavat taskuraha. Selles osas soovitab ekspert lapsel varakult õpetada, et teistega enda võrdlemine ja teiste rahakotti uurimine pole sobiv. „Igal perel on oma kokkulepped. Raha on väga isiklik asi ja me ei tea kunagi, miks teine laps raha vajab või millised on tema pere kokkulepped. Teiste rahakotis sorimine pole tark,“ rõhutab Kork.
Turvalisim viis lapsele taskuraha andmiseks on ülekanne pangakontole. Sularaha, eriti mündid, kipuvad lastel kergemini kaduma. Kork soovitab sulgeda lapse pangakaardil viipemakse võimaluse ja seada kindlad päeva- ja kuulimiidid. „Esimene taskuraha võiks olla kuni viis kuni kümme eurot nädalas või kahe nädala kohta. Mida suuremaks summad kasvavad, seda olulisem on õpetada lapsele säästmise põhitõdesid.“
Kui lapsel tekivad suuremad unistused ja eesmärgid, milleks on vaja raha koguda, on see hea võimalus järgmiste rahatarkuste õppimiseks. Korki kogemus näitab, et motiveerimisel töötab hästi kokkulepe, kus kui laps kogub näiteks soovitud mänguasja hinnast poole oma taskurahast, siis vanemad lisavad teise poole. Nii õpib laps varakult säästma ja planeerima.
Alliaks: Luminor
