Paljud inimesed ütlevad siiralt, et nad tahavad suhet. Nad igatsevad lähedust, turvatunnet ja partnerit, kellega elu jagada. Ometi mööduvad kuud või aastad ning midagi ei muutu. Küsimus ei pruugi olla selles, et “õiget inimest pole olemas”, vaid hoopis alateadlikes mustrites, mis juhivad valikuid märkamatult.
Allpool on viis sügavamat põhjust, miks inimene võib olla vallaline isegi siis, kui ta ütleb, et tahab armastust.
1. Sa kardad tegelikult haavatavust rohkem kui üksindust
Suhe tähendab emotsionaalset avatust. See tähendab, et keegi näeb sind päriselt – sinu hirme, ebakindlust, nõrkusi. Kui oled varem haiget saanud, võib alateadvus kaitsta sind uue valu eest. Väliselt võid öelda, et tahad suhet, kuid sisemiselt hoiad distantsi, valid emotsionaalselt kättesaamatuid inimesi või tõmbud tagasi hetkel, kui asi muutub tõsiseks.
Haavatavus tundub ohtlikum kui üksindus, sest üksindus on vähemalt tuttav.
2. Sa oled armunud ideesse, mitte reaalsesse inimesse
Mõnikord ei otsi me partnerit, vaid tunnet, mida suhe peaks andma. Me loome peas ideaalse pildi – inimene peab olema kindel, kirglik, stabiilne, spontaanne, edukas ja emotsionaalselt küps korraga. Reaalsed inimesed on aga keerulised ja ebatäiuslikud.
Kui standardid ei ole mitte kõrged, vaid ebarealistlikud, lükkad sa alateadlikult kõik potentsiaalsed suhted tagasi, sest keegi ei sobi täiuslikku kujutluspilti.
3. Sa oled liiga harjunud iseseisvusega
Iseseisvus on tugevus, kuid mõnikord muutub see kaitsekilbiks. Kui oled harjunud kõike ise tegema, ise otsustama ja ise vastutama, võib mõte kompromissidest tunduda piiravana.
Suhe nõuab kohanemist. See tähendab, et keegi teine mõjutab sinu ajakava, otsuseid ja prioriteete. Alateadlikult võib osa sinust karta kontrolli kaotamist.
4. Sa valid korduvalt sama tüüpi inimesi
Kui vaatad ausalt oma varasemaid suhteid või tõmbeid, kas märkad mustrit? Võib-olla tõmbab sind alati keegi, kes on emotsionaalselt külm, ebastabiilne või kättesaamatu. Sageli kordame tuttavaid dünaamikaid, isegi kui need pole meile head.
Alateadvus eelistab tuttavat, mitte tingimata tervet. Kui lapsepõlves või varasemates suhetes oli armastus seotud ebakindluse või võitlusega, võib rahulik ja stabiilne partner tunduda hoopis igav.
5. Sa ei usu sügaval sisimas, et oled armastust väärt
See on kõige valusam, kuid levinum põhjus. Kui sinu eneseväärtus on kõikuv, võib sul olla raske vastu võtta siirast armastust. Sa võid kahtlustada teise tundeid, otsida kinnitust või saboteerida head suhet enne, kui see jõuab süveneda.
Alateadlik uskumus “ma pole piisav” loob olukordi, kus suhe ei püsi.
Vallalisus ei ole ebaõnnestumine. See võib olla kasvamise aeg. Kuid kui sa tõesti tahad suhet, tasub vaadata ausalt sissepoole. Küsi endalt: kas ma olen valmis jagama, kompromisse tegema ja päriselt nähtav olema?
Sageli ei hoia meid tagasi mitte välised asjaolud, vaid sisemised lood, mida me endale räägime. Ja kui need lood muutuvad, muutuvad ka suhted.
