Esimesed Rootsi kinnipeetavad peaksid Tartu vanglasse jõudma 2026. aasta teises pooles, eeldusel et Eesti ja Rootsi vaheline leping ratifitseeritakse plaanipäraselt. Tartu vangla juhi Merle Ulsti sõnul toimub vangide Eestisse toomine etapiviisiliselt ning kõik kinnipeetavad ei saabu korraga.
Praegu on Tartu vanglas komplekteeritud 160 ametikohta, kuid rendivangla täismahus tööle hakkamisel plaanitakse personali hulka suurendada ligikaudu 250 teenistuja võrra. Samas ei alustata uute töötajate värbamist enne, kui mõlema riigi parlamentaarne heakskiit on ametlikult kinnitatud.
Ulsti sõnul eeldatakse rendivanglas töötavatelt inimestelt empaatiavõimet, head füüsilist vormi ning valmisolekut töötada ingliskeelses keskkonnas, kuna suhtlus Rootsi kinnipeetavatega toimub inglise keeles. Igapäevane vangivalvuri töö ei erine tema hinnangul oluliselt senisest, kuid arvestada tuleb kultuuriliste erinevustega.
Tartu vangla juht lisas, et rendivangla võib pakkuda töövõimalust ka neile noortele, kellel ei õnnestu 2026. aastal pärast gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamist ajateenistusse asuda. Kõik vangivalvurid läbivad viiekuulise väljaõppe oma töökohal ning valvuri baaspalk Tartu vanglas on alates sellest aastast 2400 eurot.
Justiitsministeeriumi vanglate osakonna asekantsler Rait Kuuse märkis, et töötajate värbamise tegelik vajadus võib tekkida alles selle aasta lõpus või järgmise alguses. Tema sõnul on rendivangla kontseptsioon äratanud huvi ka kandideerijate seas, kes näevad selles võimalust töötada rahvusvahelisemas keskkonnas ja arendada oma erialaseid oskusi.
Kuuse rõhutas, et Eestisse ei tooda terrorismikuritegudes süüdimõistetuid, naisi, alaealisi, psüühikahäiretega isikuid ega riigivastastes kuritegudes süüdimõistetuid. Kokku on plaanis tuua Tartusse etapiviisiliselt umbes 600 Rootsi kinnipeetavat.
Praegu viibib Tartu vangla kinnises osas ligikaudu 250 kinnipeetavat, kes rendivangla käivitumisel suunatakse teistesse Eesti vanglatesse. Nende asemele asuvad Rootsi vangid, kes ei vabane karistuse kandmise ajal Eestis, vaid viiakse mõni kuu enne karistusaja lõppu tagasi Rootsi.
Kuuse sõnul viibib Tartu vanglas igapäevaselt ka paarkümmend Rootsi ametnikku, kes toetavad ja nõustavad Eesti vanglatöötajaid kogu karistuse kandmise perioodi vältel. Lisaks pakub Tartu vangla rendivangla valvuritele inglise keele koolitust, et tagada sujuv suhtlus ja töökorraldus rahvusvahelises keskkonnas.
