Antimikroobne resistentsus (AMR) on tõsine oht inimeste ja loomade tervisele, mis võib 2050 aastal põhjustada ülemaailmselt hinnanguliselt 10 miljonit surmajuhtumit. Põllumajandus- ja Toiduameti arendatud riiklik elektrooniline andmebaas annab ülevaate Eestis loomadel kasutatavatest antimikroobsetest ainetest, et ametnikud ja loomapidajad saaks tõhusamalt planeerida tegevusi AMR-i vähendamiseks.
Põllumajandus– ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Piia Kalamehe sõnul kujutab AMR inimeste ja loomade tervisele suurt ülemaailmset ohtu. “Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmeil põhjustab AMR Euroopa Liidus (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) igal aastal 33 000 surmajuhtumit. Ülemaailmselt on AMR-i põhjustatud surmajuhtumite hinnanguline arv 2050. aastal aga kokku juba 10 miljonit,“ ilmestab Kalamees olukorra tõsidust. Igal aastal 18.–24. novembril tähistatakse ülemaailmset antimikroobse resistentsuse teadlikkuse nädalat (WAAW).
Umbes kaks kolmandikku Euroopa Liidus (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) kasutatavatest antimikroobikumidest moodustavad toiduloomade ravimid. Uute resistentsete bakteritüvede levik maismaa- ja veeloomadel toob paratamatult kaasa loomade suremuse suurenemise. “Seetõttu on oluline järgida häid loomakasvatustavasid, keskendudes haiguste ennetamisele ja kasutada antimikroobseid aineid vastutustundlikult. Seda tehes saame ühiselt piirata AMR väljakujunemist ja kaitsta antimikroobikumide tõhusust tulevaste põlvkondade jaoks,“ rõhutab spetsialist.
Riiklik veterinaarravimite andmebaas aitab nii ametnikel kui loomapidajatel oma tegevust tõhustada
Põllumajandus- ja Toiduamet panustab järjepidevalt antibiootikumide resistentsuse ohjamisega seotud tegevustesse, olukorra parandamiseks sai eelmisel aastal valmis uus riiklik elektrooniline andmebaas. “Riiklik andmebaas annab senisest oluliselt parema ülevaate, milliseid ravimeid meil Eestis loomadel kasutatakse. Nendele andmetele tuginedes saavad nii ametnikud, veterinaararstid kui loomapidajad oma tegevusi tõhusamalt planeerida, et seeläbi antibiootikumide resistentsuse osakaalu vähendada,“ toonitab Kalamees andmebaasi vajalikkust.
“Ravimite kasutamine on kindlasti vajalik, kuid paljud loomapidajad panustavad väga palju ka sellesse, et parandada loomade elukeskkonda ning seeläbi vähendada ravimite kasutamist,“ rõhutab Kalamees.
Ravimiresistentsuse teket soodustavad liigne antibiootikumide tarbimine ja väärkasutus
Antimikroobne resistentsus (AMR) tähendab seda, et bakterid, viirused, seened või parasiidid ei ole enam tundlikud neid hävitama loodud antimikroobsetele ainetele. Liigne antibiootikumide tarbimine ja väärkasutus soodustavad ravimiresistentsete bakterite tekkimist, mille tagajärjel pole enam toimivaid antibiootikume millega haigusi ravida. “Kui kasutame antimikroobseid aineid, võivad mikroobid omandada võime ravi taluda, ehk muutuda resistentseks. Seetõttu muutuvad ravimid aja jooksul vähem tõhusaks ning infektsioonide ravi võib muutuda keeruliseks või isegi võimatuks. See omakorda suurendab haiguste leviku, raskete haiguste ja surma riski,“ selgitas Kalamees.
Ülemaailmne antimikroobse resistentsuse teadlikkuse nädal (WAAW) on globaalne kampaania, mille eesmärk on tõsta teadlikkust ja mõistmist AMR-ist ning edendada parimaid praktikaid One Health’i sidusrühmade seas, et vähendada ravimiresistentsete infektsioonide teket ja levikut. WAAW-i tähistatakse igal aastal 18.–24. novembril. Lisainfo: https://www.who.int/campaigns/world-amr-awareness-week
