Vähemkindlustatud inimesed ei julge raviarve hirmus hambaarsti poole pöördudagi
Priit Liiviste
„Eestlaste suuhügieen pole just kiita ja seda teavad inimesed ise samuti. 10-15% eestimaalasi vanuserühmas 35+ peavad oma suutervist väga halvaks. Kui hambapesu regulaarselt ununeb või hammaste vahesid puhastatakse mõni kord, mitte aga peale sööki, siis tervetest hammastest võib vaid unistada,“ tõdes Hambaarstide Liidu juhatuse liige dr Katrin Metstak.
Eestis töötab hinnanguliselt 1400-1500 hambaarsti, kes meie suutervise eest hoolt kannavad. Viimased Tervise Arengu Instituudi põhjalikumad andmed hambaarsti külastamise kohta pärinevad aastast 2018 ning selle statistika põhjal võib öelda, et vaid umbes 40% inimestest külastab hambaarsti regulaarselt ehk vähemalt kord aastas.
“2021. aastal tehti 19-99 aastaste vanuserühmas 1.3 visiiti inimese kohta, kuid selle hulgas on ka korduvvisiidid. Laste puhul on see protsent küll mõnevõrra kõrgem, kuid ideaalis võiks hambaarsti juures käia kõik kuni 19-aastased, sest nende hambaravi eest tasub haigekassa,“ selgitas dr Metstak.
Laste hammaste tervis sõltub staažika hambaarsti sõnul väga palju lastevanematest, nende nõudlikkusest, hoolivusest ja soovist lapsega tegeleda. Aga ka sellest, millised on vanema(te) enda hügieeniharjumused.
„Väikelapse katkised hambad pole lapse süü, vaid lapsevanema hooletus. Ideaalis peaks lapsevanem aitama lapsel hambaid pesta lapse 7-8 aastaseks saamiseni. Hambapesurutiini kehtestamine lapsepõlves on edasises elus inimesele ainult kasuks. Lapsevanema enda käitumine on lapsele suureks eeskujuks. Oma patsientuurile toetudes võin väita, et lastel, kelle kodudes hammaste eest hoolitsus au sees, on valdavalt terved hambad.“
Tasuta hambaravi võimalust kasutab vaid pisut üle poole lastest
Kuni 19-aastaste laste hambaravi on tasuta, kuid seda kasutab Haigekassa andmetel pisut üle poolte lastest. Väike osa lastest käib ka Haigekassa lepingut mitteomavates kliinikutes.
„Liiga suur osa lapsi kahjuks hambaarstide juurde ei jõua. Kord aastas hambaarsti külastus ei peaks kellelegi üle jõu käiv olema. See on tihti just eelistuste küsimus. Sageli on tähtsamad auto, korter, riided ja ka lemmikloom. Nii näevadki arstid oma praktikas noori 20+aastaseid inimesi, kelle suutervis on väga kehv, kuigi alles mõned aastad tagasi oli talle hambaravi riigi poolt tagatud,“ kirjeldas Metstak.
„On hea, kui siis hakatakse regulaarselt hambaarsti juures käima, kuid paljudele pole seda harjumust kujunenud või on tegemist näiteks tudengitega, kel lihtsalt pole rahaliselt võimalik ravile tulla. Teadlikkus on siiski kasvanud ja noored mõistavad tervete hammaste tähtsust aina paremini.“
Hambaravi hüvitise kasutavad ära paremal järjel patsiendid
Umbes kolmandikul hambaraviteenuse pakkujatest puudub Haigekassa leping, seega sealsed patsiendid hambaravihüvitist kasutada ei saa. Vähenenud on ka hüvitise tõttu raviarsti vahetamine, sest patsiendid on dr Metstaki sõnul aru saanud, et sellel puudub kasutegur. Hambaarst, kes on juba tuttav teda külastava patsiendiga, ei pea alustama algusest ja tutvuma patsiendi hammaste seisundiga ja harjumustega.
Hambaravihüvitise saaja on arsti sõnul vastupidiselt levinud arvamusele keskmisest paremini toimetulev patsient, sest vähemkindlustatud lihtsalt ei tule arsti juurde, kartuses, et ei suuda raviarveid tasuda.
„Praegune hambaravisüsteem on kaldu hästi toimetuleva patsiendi suunas. Need patsiendid tihti ei vaja seda toetust ning nad ei jätaks selle puudumise tõttu visiiti ära. Meil on aga palju madalapalgalisi inimesi, kelle hambad on tihti halvas seisus ning 40-85 eurot ei too neid hambaarsti juurde. Tihti on nendel inimestel ka kaasuvad haigused, mille tõttu peaks nende suutervis olema põletikuvaba, et parendada kaasuvate haiguste kulgu. Mujal kaasaegses maailmas töötab hambaarst käsikäes teiste patsienti ravivate arstidega. Meil kahjuks selline praktika puudub,“ nentis dr Metstak.
Hambaravi hüvitis peaks olema tema hinnangul täpsemalt sihitud, suunatud toimetulekuraskustes ja kaasuvate haigustega inimestele.
Hinnad tõusevad ka hambaravis
„Loomulikult mõjutab inflatsioon hambaravi hindu. Hambaravi on tasuline teenus ja kliinikud peavad oma majandamisega ise hakkama saama. Haigekassa hinnakiri ei peegelda paljude kliinikute tegelikke kulusid, mis sunnib tasulisi teenuseid kõrgemaks hindama,“ selgitas dr Metstak, kelle sõnul sõltub teenuste hind sõltub suuresti ka hambaarstide koolitustasemest.
„Kaasaegsed ravimeetodid on paratamatult kallimad. Hambaarsti õpe on elukestev. Ravimeetodid, mida kasutati 10 aastat tagasi, ei pruugi olla tänapäeval enam pädevad. Teenus on pidevas arengus, pidevalt tuleb juurde uusi seadmeid ja meetodeid, et tagada parem ravitulemus. Samas võib hästi sooritatud vanem ravimeetod uuest pareminigi toimida. Kliinikuid on erinevaid, mõned on uuendusmeelsemad, mõned tagasihoidlikumad. Soovi korral võib igaüks leida endale sobiva teenusepakkuja ja taskukohase raviplaani.“
Eesti-siseselt on hambaarstiteenuse hinnatase varieeruv ning sõltub kliiniku omahinna komponentidest.
„Kliiniku sisseseade – kas on soetatud tipptasemel tänapäevane aparatuur või tehakse tööd vanemate seadmetega. Kui palju on inimesi palgal – kahetsusväärselt on veel kabinette, kus arst töötab üksinda, täites visiidi ajal nii assistendi kui ka pahatihti administraatori kohuseid vastates näiteks telefonile. Samuti on ruumide üüri- ja kommunaalkulud piirkonniti väga erinevad. Ühekordsete ja korduvkasutatavate materjalide soetushind on küll kliinikutele sama ja ei olene asukohast, kuid kulu suurus sõltub patsientide arvust,“ märkis dr Metstak.
Unarusse jäänud suutervise taastamist saab koos arstiga taskukohaselt planeerida
Kui inimene otsustab pärast aastatepikkust pausi lõpuks hambaarsti visiidile minna, siis tuleks alustada esmalt aja broneerimisest ja konsultatsioonist – nii saab arst ära hinnata suutervise hetkeseisu ning koostada raviplaani, kus on ära näidatud vajalikud ravitööd ja orienteeruv maksumus.
“Orienteeruv seepärast, et tihti võib töö käigus tulla ette ootamatuseid, mille tõttu võib muutuda töö ja selle hind. Näiteks selgub hamba lahti puurimisel on hambanärv kahjustunud või veelgi halvem olukord, et hambas on põikimõra, mida röntgenilt näha polnud ning hammas tuleb hoopis eemaldada,“ kirjeldas dr Metstak.
Raviplaan vaadatakse koos patsiendiga läbi ning koostöös otsustatakse, millest alustada ja millega kannatab veidi oodata. Sedasi saab ka patsient paremini oma kulusid planeerida.
HAMMASTE HOOLDUS: millist hambaharja ja -pastat valida?
Hambapasta juures on oluline, et see oleks piisava fluoriidisisaldusega (täiskasvanutel 1100-1450 ppmF), et hambad oleksid tugevad ja ei tekiks auke.
„See ei ole rusikareegel, et mida kallim pasta seda parem, kuid odavaid peamiselt keemilisi ühendeid sisaldavaid pastasid tasuks siiski vältida. Pastast olulisem ongi suuhügieeni järjepidevus ja kvaliteet. Regulaarne harjamine nii, et kõik hambapinnad saaksid harjatud ehk kaks korda päevas kaks minutit, aga ka hambavahede puhastamine niidi või hambavaheharjakesega kord päevas on suuhügieeni ABC,“ nentis dr Katrin Metstak.
Harjamise juures on tema sõnul oluline ka see, et hambahari oleks pehme (soft, extra soft) ning surve hammastele poleks liiga tugev. Liiga tugeva harjamisega võib hoopis hambaemaili kahjustada.
Elektrilistel hambaharjadel on hambaarsti sõnul tavalise harja ees küll eeliseid, ent ka tavapärase harjaga on võimalik hambad täiesti puhtaks saada – kõik oleneb hambapesijast endast.
„Elektrilisel hambaharjal on kindlasti parem puhastamisvõime, sest harjapea vibreerib ise ning inimkäega seda liikuvust saavutada pole võimalik. Samuti on taimer hea indikaator, et pesemisaeg oleks piisavalt pikk,“ sõnas dr Metstak.
„Elektrilisele hambaharjale lisatud surveandur annab pesijale märku, et harjatakse liiga tugevalt. Miinuseks võib olla hind, kuigi turule on tulnud ka juba soodsamaid elektriharju. Samas saab ka mehaanilise harjaga hambad puhtaks, kui tehnika on õige ja harjatakse piisavalt kaua ehk vähemalt kaks minutit ja piisavalt sageli, ehk vähemalt kaks korda päevas.“
HAMBARAVIHÜVITISE REEGLID
Alates 1. jaanuarist 2022 laiendati kõrgendatud piirmääras hambaravi hüvitist saavate inimeste sihtrühma. Edaspidi on kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist õigus saada lisaks ka inimestel, kes on töötukassas töötuna arvel ja neil, kes on hambaravi saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust.
Kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed saavad kasutada aastas 40 eurot hambaravihüvitist, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 50% arvest.
Dr. Katrin Metstaki sõnul on hüvitise summa eest võimalik patsiendile pakkuda kas esialgse ülevaatuse, ühe täidise asetamise, osalise hammaskonna puhastuse hambakivist või hamba eemaldamise.
Hüvitise näidis:
Kui Teie hambaravi arve hüvitatavate teenuste eest on näiteks 60 eurot, siis tuleb endal tasuda 50% raviarvest ehk 30 eurot ja teise 50% hüvitab haigekassa. Kui külastate sama aasta jooksul veel hambaarsti, hüvitab haigekassa Teie raviarvest veel 10 eurot, kuna hüvitise summa on ühes aastas 40 eurot.
Kui Teie raviarve on hüvitatavate teenuste eest näiteks 85 eurot, tasub haigekassa sellest korraga aastase hüvitise määra ehk 40 eurot ja Teil jääb maksta ülejäänud 45 eurot.
Hambaravihüvitis rasedale ja alla üheaastase lapse emale
Kõik ravikindlustustatud lapseootel naised ja alla üheaastaste laste emad saavad kasutada hambaravihüvitist kuni 85 eurot aastas, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 15% arvest ise.
Hambaravihüvitis registreeritud töötule
Alates 1. jaanuarist 2022 saavad Töötukassas registreeritud töötud hambaravihüvitist kõrgendatud piirmääras. Hüvitis on 85 eurot aastas, kusjuures patsient tasub ise vähemalt 15% arvest.
Hambaravihüvitis toimetulekutoetuse saajale
Alates 1. jaanuarist 2022 saavad kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist kasutada inimesed, kes on teenuse saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Hüvitis on 85 eurot aastas, kusjuures patsient tasub ise vähemalt 15% arvest.
Hambaravihüvitis eakale, pensionärile ja osalise või puuduva töövõimega inimesele
Vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed ja üle 63 aastased eakad saavad hambaravi jaoks hüvitist 85 eurot aastas, kusjuures patsient tasub ise vähemalt 15% arvest.
- Hüvitist saab kasutada ainult haigekassa hambaravi lepingupartnerite juures.
- Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda täishinda vastavalt hambaarsti hinnakirjale.
Lisaks on teenuseosutajal õigus patsiendilt küsida visiiditasu kuni 5 eurot (v.a rasedad). - Soodustuse summa arvestatakse raviarvelt maha kohe maksmise hetkel ning tagantjärele ei pea esitama ühtegi avaldust ega dokumenti.
- Hüvitise suurust ja jääki saab kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee teenuse alt „Hambaravi- ja proteesiteenuste info“.
