Uudised

Riik paneb ette muuta hooldekodu kohatasu rahastamist

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele ettepanekud muuta hooldekodu kohatasu rahastamist ja parandada hoolduskoormusega inimeste sotsiaalseid tagatisi, samuti töö ja pereelu ühitamise võimalusi – muudatuste eesmärk on ära hoida ulatusliku hoolitsuskriisi teke ühiskonnas.

Uue skeemi järgi suurendaks avalik sektor oluliselt hooldekodu teenuse rahastamist. Hooldekodude kohatasud jäävad Eestis vahemikku 500-1700 eurot. Kavas on laiendada nende hooldajate ringi, kelle eest omavalitsused maksavad sotsiaalmaksu ning vähendada tööandjate sotsiaalmaksu kohustust. Samuti on kavas laiendada täiendava lisapuhkuse ehk hoolduspuhkuse saajate sihtrühma ning tõsta hüvitatavat puhkusetasu.

„Eesti riik panustab rahaliselt pikaajalisse hooldusesse kaks korda vähem kui meiega samal arengutasemel olevad riigid. Samal ajal on inimeste oma panus hooldusteenuste eest maksmisel kümne aastaga kasvanud üle 200 protsendi. Sellise olukorra jätkumine viib meid suurde hoolitsuskriisi – inimese enda säästud ega ka lähedased ei suuda enam tagada väärikat hakkamasaamist, kui lähedase hooldusvajadus kasvab,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Ükski inimene ei peaks ka olema valiku ees, kas tasuda lapse huviringi või vanema hooldekodu eest või sootuks töötamisest loobuda ja pühenduda ainult lähedase hooldamisele.“

Hooldekodu teenuse rahastamiseks on kaalumisel kaks võimalikku lahendust: esimesel juhul tasuks hooldekodus elav inimene edaspidi enda majutuse ja toitlustuse eest ning avalik sektor hoolduskomponentide eest, teisel juhul kehtestatakse hooldekodus elava inimese omaosaluseks 85 protsenti tema igakuisest sissetulekust ning ülejäänud teenuse maksumuse katab avalik sektor. Millise lahenduse kasuks otsus tehakse, selgub pärast huvigruppidelt saadud tagasisidet.

2020. aastal oli teenusekoha hind keskmiselt 824 eurot kuus, teenuse maksimaalne hind ühes kuus oli 1793 eurot. Sageli on just kõrge omaosalus hooldekodus põhjuseks, miks püütakse ise peresiseselt hooldamisega toime tulla. Mittetöötamise tõttu jäävad inimesed ilma ka minimaalsetest sotsiaalsetest tagatistest ning elavad vaesuspiiril.

Sotsiaalkaitseministri sõnul on muudatuste üks eesmärke soodustada nii puudega laste kui ka täisealiste inimeste hooldajate töötamist ja tagada neile paremad sotsiaalsed tagatised. „Töötamise soodustamine aitab säilitada hooldajate professionaalseid oskusi, nad on nii vaimselt kui majanduslikult toimetulevamad, sealhulgas kindlustavad endale tulevikus suurema pensioni,“ selgitas Riisalo.

Hoolduspuhkuse saajate sihtrühma laiendamise ja hüvitatava puhkusetasu määra tõstmisega tagatakse suuremale hulgale omastehooldajatest võimalus kasutada hoolduse korraldamiseks lisapuhkust ja hoida ka töösuhet.

Konkreetsed seadusemuudatused on plaanis viia valitsusse koos rahavajaduse taotlusega selle aasta sügisel. Kui nende oluliste muudatuste jaoks leiab valitsus riigieelarvelised vahendid, on hooldekodu teenuse uut rahastamise skeemi võimalik rakendada juba 2023. aasta teisel poolaastal.

13. aprillil võttis Riigikogu vastu sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muudatused, mis aitavad kaasa parema hoolekandelise abi pakkumisele ja vabastavad lapselapsed vanavanemate ning vanavanemad täisealiste lapselaste ülalpidamiskohustusest.

2020. aastal oli üldhooldusteenuse kogukulu ligi 90 miljonit eurot, millest inimesed maksid ligi 78 protsenti ehk 70 miljonit eurot.




Hooldekodu eest tasumisel on inimeste omapanus kümne aasta (2010–2020) jooksul kasvanud ligi 228 protsenti ehk pea 50 miljoni euro võrra ja omavalitsuste panus 75 protsenti ehk 8,4 miljoni euro võrra.

Ligi veerand täisealistest inimestest on seotud lähedase hooldamise või abistamisega. Kõige värskema, 2021. aastal valminud uuringu andmetel, hooldab või abistab 16-aastastest ja vanematest Eesti elanikest 22 protsenti ehk hinnanguliselt 220 000-255 000 inimest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks kõige sagedamini on koduseks toimetulekuks abi vajav eakas lähedane.

Eesti tööjõu-uuringu andmetel 2021. aastal ei töötanud ega otsinud tööd 27 200 inimest ehk 2500 meest ja 24 700 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. Hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivsetest inimestest ligikaudu 1000 oleksid soovinud tööle asuda.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Jaga
Back to top button