Jaanuaris kompenseeritakse ligi 342 000 inimesele vahepeal peatatud teise samba maksed, kokku läheb selleks ligi 270 miljonit eurot, teatas rahandusministeerium.
Jaanuaris kompenseeritakse tegemata jäänud nelja protsendi maksed 1961. aastal või hiljem sündinud inimestele, kes tegid oma kahe protsendi makseid perioodil 2020. aasta 1. juuli kuni 2021. aasta 31. august ja ei ole teisest sambast vahepeal lahkunud.
Samuti saavad oma kompensatsiooni kätte jaanuaris sambast lahkujad.
Kompenseeritav summa arvutatakse maksu- ja tolliametile sellel perioodil deklareeritud tuludelt arvutatud kogumispensioni kahe protsendi maksete alusel, korrutades nende maksete summa kahega. Sellele lisandub sama perioodi teise samba pensionifondide keskmine tootlus, 8,9 protsenti.
Sambasse jäänutele lastakse kompenseeritava summa ulatuses jaanuari lõpus välja täiendavad osakud pensionifondides, kuhu nende igakuised maksed muidu laekuvad. Kui maksed laekuvad pensioni investeerimiskontole, kantakse ka kompenseeritav summa sellele kontole.
Pensionifondi osakuid ei hakata välja laskma ega kompenseeritavat summat pensioni investeerimiskontole kandma, kui 1961. aastal või hiljem sündinud teise sambaga liitunu on jõudnud juba pensionile minna ja saanud ühekordse väljamakse või sõlminud kogu oma teise sambasse kogutud raha eest pensionilepingu. Ühekordse väljamakse saanud isik saab sellisel juhul uue väljamakse ja pensionilepingu sõlminud isikule kantakse kompenseeritav summa tema lepingusse.
Kui esialgu pidi 2020. ja 2021. aastal kokku 14 kuuks peatatud teise samba maksed sambasse jäänutele kompenseeritama kahel aastal, 2023. ja 2024. aastal jaanuaris, siis septembris otsustas valitsus, et kogu raha makstakse tagasi korraga, 2023. aasta jaanuaris.
1960. aastal või varem sündinud inimestel teise samba makseid ei peatatud ja seepärast kompenseerimine neid ei puuduta. Inimesed, kes lahkusid teisest sambast 2021. või 2022. aastal, said oma kompensatsiooni summa kätte samal kuul, kui nad said sambast lahkudes kätte oma teise samba väljamakse.
Pensionifondide juht: peatamise otsus oli ebamõistlik
Rahandusministeeriumi peaspetsialist Tõnu Lillelaid ütles, keskmiselt peatatu pensionikoguja kohta umbes 780 eurot. “Saab täiendavalt juurde 20 eurot intressi, kokku saab ta tagasi kuskil 800 eurot,” lausus ta.
Toona Swedbanki pensionifonde juhtinud Kristjan Tamla ütles, et valitsus tegi kogumise peatamisega äärmiselt ebamõistliku otsuse. Riigi eelarvesse vahendite leidmiseks võinuks võtta laenu, mille intress oli toona null. Selle asemel käitus riik mängurina, võttes pensionikogujatelt tagasimakstava kulu suurust teadmata raha.
“Kui inimene läheb panka ja küsib pangast, et ma tahaksin kaheks pooleks aastaks laenu saada. Pank ütleb, et saab küll laenu. Meil on kaks võimalust. Võimalus number üks laenuintress on null, võimalus number kaks 80-protsendise tõenäosusega on see intress suurem kui null. Ja kui suur, see selgub siis, kui kaks ja pool aastat läbi saab. Iga inimene võib siis ise mõelda, et kumma variandi ta valiks,” lausus Tamla.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et üheksa protsendiga laenu võtta tasus ennast ära.
“Riik on saanud kasutada mitu aastat odavat raha. Me näeme, mis on täna inflatsioon teinud, raha väärtus on täna tunduvalt väiksem, kui see oli mõned aastad tagasi, kui see otsus tehti,” lausus Kokk.
22 miljonit tootlust maksavad sisuliselt kinni need, kes teise sambasse raha ei kogu.
Kuid võrdselt tagasi saadav raha ei ole kõigi kogujate suhtes õiglane. “Kaotasid need, kes koguvad suurema riskiga fondidesse, nende tootlused olid olulised kõrgemad kui see üheksa protsenti. Ja võitsid need, kes koguvad madalama riskiga konservatiivsete fondidesse, sest nende tootlus oli kohati isegi negatiivne,” ütles Tamla.
Err.ee
