Reede , 9 juuni 2023
Erakorralised uudised

RIIK: Bussifirmad pevad tasuta vedama puudega inimesi ja lapsi. Riik ei taha kompensatsiooni kommertsliinidele maksta.

Kuigi peale riigi kaotust kohtus vedajate vastu ja uue seaduseelnõu järgi kaob kommertsliinidel kohustus pakkuda tasuta sõitu puudega inimestele ja lastele, ei tähenda see, et tasuta sõiduõigus kaoks ning praegu üritatakse asjaosaliste vahel saavutada kokkulepe, kuidas seda jätkata, ütles saates “Uudis+” majandusminister Riina Sikkut.

“Jääb mulje, nagu lapsi ja puudega inimesi ei peaks tasuta vedama. Aga see nii ei ole. Mitte keegi ei pea õiglaseks seda, et lapsed ja puudega inimesed peaksid ostma täispileti. Kõik arvavad, et see on õiglane, võimaldada sõitu ja võimaldada soodsamat sõitu. Euroopa Kohtu otsus ütles, et seadusega ei saa me vedajatele, keda me ei doteeri, sellist kohustust panna. Me peame seadusest selle kohustuse välja võtma, aga see ei tähenda, et tasuta sõidu õigus peaks lõppema,” rääkis Sikkut.

Bussifirmad läksid riigi vastu kohtusse, et neilt võetaks kohustus puudega inimesi ja mudilasi tasuta vedada, kuigi riik selle eest mingit kompensatsiooni neile ei maksa. Kohtulahing jõudis välja Euroopa Kohtusse, kus tehti otsus bussifirmade kasuks.

Sikkut saatis detsembris kooskõlastusringile eelnõu, mis võtabki linnadevahelistelt kommertsliinidelt kohustuse lapsi ja puudega inimesi bussides tasuta vedada. Samas pole siiani selge, mismoodi lastele ja puudega inimestele tasuta või soodustusega sõitu pakkuma hakatakse. Sikkuti sõnul on kaalumisel mitu varianti, aga lõplik lahendus tuleb osapooltel kokku leppida.

“Kas vedajad teevad seda heast tahtest – see võib juhtuda, aga me ei saa seda neilt eeldada, sest kahtlemata vedamisega kaasnevad kulud. Kuidas kulud neile hüvitada, milline on õiglane hüvitis ja mehhanism, mis ei oleks koormav ei lastele ega puuetega inimestele või ka vedajatel. /…/ Kuivõrd tegu on meie jaoks uue teemaga, siis kellelgi pole lahendust riiulilt võtta,” lausus minister.

Riigil pole olemas praegu ka vastavat IT-süsteemi, mille kaudu saaks piletiraha hüvitama hakata. Sikkuti sõnul ei saanudki seda enam kohtuotsuse saabumist tegema hakata.

“Aga nüüd on vaja seadust muuta ja hüvitamise kord kokku leppida. Näiteks lepime kokku, et väiksemale firmale 100 000, suuremale rohkem ja lepime kokku, et lapsed ja puuetega inimesed saavad tasuta sõita. Aga hüvitis peab olema seotud mahuga, mida veetakse. Mis on hüvitise määr, on omaette kohtuvaidlus, mis nelja vedajaga Eesti kohtus toimub. Mis otsus tuleb, me ette ei tea,” lausus Sikkut.

Kohtuvaidlus, millel Sikkut viitas, puudutab tagantjärele bussifirmadele makstavaid hüvitisi late ja puudega inimestega vedamise eest. Nõudeid on kohtus viie miljoni euro eest. Nii kaua, kui praegune seadus kehtib ning uus eelnõu pole seaduseks saanud, hakkavad peale kohtusotsust jooksma ka viivised. Uut eelnõu praegune riigikogu koosseis enam enne valimisi seaduseks hääletada ei jõua.

“Praegu on (eelnõu) arutelu faas. Homsest ei muutu midagi,” ütles minister.

Mis toimub selle kahe-kolme aasta jooksul, mil selgub kohtuotsus, eelnõu sõnastuses jõutakse asjaosalistega kokkuleppele, riigikogu selle vastu võtab ja ettevõtetele hüvitiste maksmise kord paika pannakse ja selleks IT-süsteem rajatakse, pole Sikkuti sõnul samuti veel selge. Üks lahendusi on, et sotsiaalministeeriumi kaudu hakatakse sellel ajal maksma piletihüvitisi lastele ja puudega inimestele.

Sikkuti sõnul soovitakse bussifirmadega lahendus võimalikult kiiresti kokku leppida, selge on see, et tasuta heast tahtest firmad lapsi ja puudega inimesi vedama ei hakka.

“On võimalik kokku leppida, kuidas reeglid teeme. Me ei saa neilt eeldada, et vedajad teevad ilma riigipoolse hüvitiseta pika aja jooksul (tasuta) neid vedamisi,” ütles minister.

Err.ee

Vaata ka:

Euroopa suplusvee kvaliteet on endiselt kõrge

Täna avaldatud iga-aastase suplusvee aruande kohaselt vastas enamik Euroopa supluskohtadest 2022. aastal Euroopa Liidu kõige …