Prokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles esitas Mati-Dmitri Terestalile süüdistuse tahtlikus rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumises. Süüdistus seisneb sanktsioneeritud Venemaa Föderatsiooni kodanikule Dmitri Kisseljovile erinevate majanduslike ressursside kättesaadavaks tegemises.
Euroopa Liidu sanktsioneeritud isikute nimekirjas on Venemaa kodanik Dmitri Kisseljov, kes juhib Venemaa propagandaväljaannet MIA Rossija Segodnja ehk meediaagentuuri, mille osaks on ka Sputnik kaubamärgi all tegutsevad väljaanded. D. Kisseljovi suhtes kohaldatud sanktsioonide tõttu suleti Sputniku Eesti esindus 2019. aasta 31. detsembril ja teavitati selle kasuks töötanud inimesi, sh Mati-Dmitri Terestali ja Elena Cheryshevat, et edasist Sputniku heaks töötamist käsitletakse rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisena.
Süüdistuse kohaselt jätkasid Mati-Dmitri Terestal ja Elena Cherysheva sellele vaatamata ühiselt ja teadlikult MIA Rossija Segodnja kontrolli all tegutseva Sputniku nimel Eestis teabe edastamist. Süüdistuse järgi tegid nad seeläbi rahvusvahelistele sanktsioonidele allutatud Dmitri Kisseljovile kättesaadavaks erinevaid majanduslikke ressursse ning rikkusid tahtlikult rahvusvahelisi sanktsioone 1. jaanuarist 2020 kuni kuriteos kahtlustatavatena kinnipidamiseni 8. märtsini 2022. Alates 2. märtsist 2022 keelati Kremli desinformatsiooni ja teabega manipuleerimise vastu võitlemiseks Euroopa Liidus ka uudisteagentuuri Sputnik tegevus. Süüdistuse kohaselt edastasid M-D. Terestal ja E. Cherysheva Sputnik kaubamärgiga seotud teavet ka peale 2. märtsi 2022, rikkudes varasemate sanktsioonide rikkumisele lisaks ka sellega tahtlikult rahvusvahelisi sanktsioone.
Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütles, et Venemaa vaenulikku tegevusse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. „Mistahes viisil Kremli desinformatsiooni ja propaganda edastamise võimaldamine mõjutab otseselt nii meie kui ka teiste riikide julgeolekut. Just selle vältimiseks keelas Euroopa Liit erinevate varaliselt hinnatavate ressursside otseselt ja kaudselt kättesaadavaks tegemise ka D. Kisseljovile, kes juhib MIA Rossija Segodnja ja selle harude tegevusi. Süüdistuse kohaselt teadsid nii Mati-Dmitri Terestal kui ka Elena Cherysheva, et rikuvad oma tegevusega rahvusvahelisi sanktsioone, kuid jätkasid sellele vaatamata Eestis Sputniku kaubamärgi all tegevust. Sputniku tegevuseks said nad Venemaalt üle poole miljoni euro ja tegutsesid seda kasutades sanktsioneeritud MIA Rossija Segodnja juhi D. Kisseljovi heaks,“ ütles Pern.
„Venemaale kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide eesmärk on piirata Venemaa tegevust neis valdkondades, mida on võimalik vaenulikus tegevuses või ka sõjategevuses teiste riikide vastu ära kasutada. Seega kaitsevad sanktsioonid eeskätt Eesti julgeolekut ja huve, kuid teisalt piiravad ka Venemaa ebaseaduslikku sõjategevust Ukrainas. Sanktsioonidest kõrvale hiilimise mõju on aga vastupidine,“ ütles juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.
Kahtlustuse esitamise järel taotles prokuratuur kahtlustatava E. Cherysheva vahistamist, et tal ei oleks võimalik jätkata kuritegude toimepanemist ega asuda menetlusest kõrvale hoidma. Kohus prokuratuuri taotlust ei rahuldanud ning E. Cherysheva lahkus Eestist ja hoiab praeguseni menetlusest kõrvale. Seetõttu on ta kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.
Kohtueelse menetluse viis läbi Kaitsepolitseiamet.
