Riigimetsast tohib ahju kütmiseks oksi koju viia vaid siis, kui on taotletud vastav luba, mille eest tuleb maksta.
Inimesed, kellel on kodus puiduga kütmise võimalus, on hakanud kõrgete energiahindade tõttu varuma koju küttematerjali. Lätis ja Poolas levib komme tuua ise metsast oksi ja muid puidujäätmeid. Nagu sealgi, ei tohi ka Eestis kütte eesmärgil metsast oksi tasuta koju viia, vaid nende eest tuleb maksta.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi ütles, et RMK pakub kolme erinevat viisi, kuidas omale kütmiseks puitu saada.
Esimene variant on see koju tellida ehk ise ei pea metsa minema, teine võimalus on metsast ise raiuda, kui on olemas vastavad oskused ja luba. Kolmas võimalus on RMK raiutud okste ja latvade korjamine, milleks peab samuti taotlema loa. Need on tasu eest.
Tasuta võib riigimetsast varuda omale oksi, mida ei kasutata kütteks. Tingimus on, et seda tehakse hajutatult ning metsa ilme ei muutu.
“Kui vaatame, mis seadus ütleb, siis seal on ka kirjas, et kui selgelt jälgi metsa ei jää ja sellises kohas, kus ei ole ka metsa omanik, antud juhul riik, teinud mingeid kulutusi, siis sellisest kohast tohib tasuta oksi võtta,” selgitas Kaubi.
“Aga kui eesmärk on nii-öelda saega, kirvega, et hakata neid puhastama, laasima, et varuda endale kütteks, siis juba ta on töö, mida saab teha ilmselt seal, kus RMK on eelnevalt juba mingisuguseid tegevusi läbi viinud. Päris kirve ja saega kasvavasse metsa niisama minna ei tohi.”
Kaubi tõi välja, et küttepuudele on tekkinud augusti lõpuni järjekord, eelmisel aastal järjekorda ei olnud.
“Circa kuni 50-protsendiline huvi tõus on küll võrreldes siis möödunud aastaga. Kindlasti kasv on toimunud.”
RMK kasutab hektaripõhist hinnakirja. Üks hektar maksab 80 eurot. Sellelt alalt võib korjata nii palju, kui soov on. Kaubi sõnul on hind arvutatud välja keskmiste järgi ning neile on teada, palju kuskilt on võimalik kätte saada.
Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor Hardi Tullus ütles, et metsale okste äraviimine kahju ei tee.
“See on niivõrd marginaalne osa sellest biomassist, mis mets produtseerib ja mis ka seal metsas puudevahelise konkurentsi tõttu ise arenemisega välja langeb, et erilist mõju nüüd elurikkusele või metsas ladestunud süsiniku mõttes ära viimine ei tohiks küll mõjutada. Pigem on hea, kui inimesed leiavad okstest ka väärtust.”
Err.ee
