Kriisideks, näiteks talvetormideks, on võimalik varustust juurde hankida, kuid ühiskonnalt peab küsima, kas erandjuhtudeks on ikka mõistlik raha kulutada ning kui palju on maksumaksja nõus selleks juurde maksma, ütles “Esimeses stuudios” riigikontrolör Janar Holm.
Eelmise nädala lõpus saartel ja esmaspäeval üle Eesti möllanud lumi tekitas kriisiolukorra, kus tuhandetel majapidamistel polnud elektrit ning liikluses valitses mõnda aega kaos. Holmi sõnul võib alati riigilt või omavalitsuselt nõuda kõrgemat valmisolekutaset, kuid sellel on oma hind ning küsimus on, kas maksumaksja soovib, et selleks tema raha kulutataks.
“Ükski riik ei suuda olla valmis kõikideks kriisideks. Põhimõtteliselt on võimalik kuulutada, et varutakse piisavalt erinevaid seadmeid, tööjõudu – aga kas ühiskond on nõus kinni maksma sellist valmisolekut? Alati ei ole. Ma arvan, et on kohti, kus seekord on ka (kriisivalmisolekus) latt alla kukkunud, täiesti ületatavalt kõrguselt. Oluline on, et õpime, et edaspidi midagi paremini teha,” lausus ta.
“Riigina me peame otsustama, kuhu piirini me oleme seda turvalist ja õdusat, tavapärast keskkonda looma. Inimestele peab rääkima: jah, kui te olete nõus rohkem maksma, siis on võimalik rohkem teha,” lisas riigikontrolör.
Holmi sõnul juhtus viimastel päevadel, eriti Saaremaal, kindlasti asju, milleks oleks võinud paremini valmistuda.
“Ma tahaksin tunnustada neid Elektrilevi inimesi, kes metsades praegu müttavad, et elektriühendus tekiks. Aga miks me oleme sellisesse olukorda sattunud – üks on see, millele viitas esmaspäeval ka president: kas me oleme piisavalt valmistunud, kas on piisavalt elektriühendusi viidud maa alla või on liinikoridore laiendatud? Kindlasti oleks ka selle kriisi puhul võimalik olnud ühtteist ära hoida, kui poleks nii puude lähedal elektriühendused. Loomulikult, see läheb jälle maksma, aga küsimus on, kuhu me selle lati paneme selleks, et järgmisel korral oleksime valmis seda ületama,” rääkis riigikontrolör.
Holmi sõnul on Elektrilevil ja majandusministeeriumil vaja välja käia realistlik plaan, kuidas kitsaskohti järk-järgult kaotada.
“Kõike ei pea korraga tegema. Kindlasti on neid liine, mis on akuutsemad, kus tarbijaid rohkem taga. Me ei pea kohe ehmatama suurte (investeeringu)numbritega. Ma kuulsin ka et kõigi elektriühenduste maa alla panemine maksab miljardeid. /…/ Kui nüüd järeldusi tehakse, siis Elektrilevi majandusministeeriumiga võiks selle paberi laua peale panna ja öelda, et kui tahame teistsugust kriisiga toimetulekut, siis hinnakiri on selline ja need sammud on järgmised. Ei ole vaja öelda, et teeme kõik korraga ära – selliseid asju ei juhtu. Tuleb öelda, et need on akuutsemad asjad ja neid me lahendame,” lausus Holm.
Holmi sõnul ei piisa kriisi ajal vaid riigi ja omavalitsuse pingutustest, iga kodanik peab kritiseerimise asemel oma panuse andma.
“Ei ole sellist olukorda, kus istud kodanikuna tugitoolis ja ootad, et kriisi ajal toimiks kõik samamoodi nagu enne. Ei toimi. Seal on kodanikuna ka roll. On ka meie enda käitumise kohandumine, valmisolek. Inimese roll kriisis on väga oluline,” ütles ta.
Err.ee
