Esmaspäeval, 29. juulil võttis Riigikogu kolmandal lugemisel vastu tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. Seadus jõustub tuleva aasta 1. jaanuarist.
Seaduse eesmärk on vähendada regionaalset mahajäämust, aidates väljaspool suuremaid kasvupiirkondi asuvatel omavalitsustel tagada vajalikud avalikud teenused. Samuti on kaasnev eesmärk pärssida valglinnastumist, seda eelkõige Tallinna ja Tartu ümbruses.
„Suur osa meie tööealisi inimesi on kolinud Eesti suurematesse linnadesse ja nende ümbrusesse ning nendega koos on liikunud ära ka raha,“ kommenteeris regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. Seda ilmestab hästi fakt, et väljaspool Harjumaad ja Tartut on kahe kümnendi jooksul veerandi võrra vähenenud tööealiste ja laste arv ning samal ajal on suurenenud 14% võrra üle 65-aastaste arv.
Piirkonniti on väga suured käärid ka inimeste sissetulekutes – keskmine palk Valgamaal (1336 eurot) on kolmandiku võrra väiksem kui Harjumaal (2040 eurot). Seetõttu on vähenenud väljaspool Tallinna, Tartut ja neid ümbritsevaid omavalitsusi võimekus pakkuda inimestele kvaliteetseid teenuseid ning korraldada kohalikku elu. „Seaduse vastuvõtmisega loome viljaka pinnase vähendamaks ebavõrdsust Eesti erinevate piirkondade ja omavalitsuste vahel, et elu oleks võrdväärselt hea igas Eesti nurgas,“ lisas Hartman.
Vastuvõetud seadusega muudetakse kohalike omavalitsuste üksustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Aastatel 2025–2027 suurendatakse järk-järgult füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu praeguselt 2,5%-lt kuni 10,23%-ni, vähendades samal ajal järk-järgult muudelt tuludelt saadavat tulumaksu osa 11,89%-lt 10,23%-le. Kahe laekumise võrdsustumise tulemusel suurenevad nende kohalike omavalitsuste tulud, kus eakate osakaal on kõrge, olles seega finantsiliselt võrdsemas seisus nende omavalitsustega, kus on kõrgem tööealiste osakaal ja palgatase.
Kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa arvestamise määrad on vastu võetud muudatuse kohaselt järgmised:
- 2025. aastal pensionituludelt 5,50% ja füüsilise isiku muudelt tuludelt 11,29%;
- 2026. aastal pensionituludelt 8,50% ja füüsilise isiku muudelt tuludelt 10,64%;
- 2027. aastast alates pensionituludelt ja füüsilise isiku muudelt tuludelt ühtemoodi 10,23%.
„Tulumaksumäärade ühtlustamise tulemusena saavad vananeva rahvastikuga piirkonnad rohkem raha, et kohapeal elu paremaks muuta; et seista selle eest, et heal tasemel lasteaiad, koolid ja raamatukogud oleksid kodu lähedal,“ rääkis minister. Ta lisas, et ilma selle muudatuseta jääks vähem rahakate omavalitsuste teenuste ja elukeskkonna areng tõenäoliselt suurematest linnadest ja piirkondadest veelgi rohkem maha. „Peame tegelema sellega, et ka ääremaad ja väiksemad piirkonnad oleks noortele, peredele ja tööealistele inimestele atraktiivsed,“ lausus ta.
Seadus arvestab lisaks ka nende kohalike omavalitsustega, kes annavad tulevikus tulumaksu kasvust osa ära. Leevendusmeetmena kehtestatakse piirmäär, millest rohkem ei saa muudatuse tulemusel väheneda ühegi omavalitsuse tulubaas (tulumaks ja tasandusfond) – võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta:
- 2025. aastal ei või laekuv tulubaas väheneda üle 1,5%;
- 2026. aastal ei või laekuv tulubaas väheneda üle 2,0%;
- 2027. aastal ei või laekuv tulubaas väheneda üle 2,5%;
- 2028. ja 2029. aastal ei või laekuv tulubaas väheneda üle 3,0%.
- 2030. aastast alates vähendatakse kompensatsiooni 15% võrra aastas kuni 2035. aastani.
„Peamiselt on tegemist leevendusmeetmega omavalitsustele, kus elanike arv kiiresti kasvab ja kus seetõttu on näiteks vaja uusi lasteaia- ja koolikohti. Leevendusmeetme kõrval plaanime avada tulevikus mitu toetusmeedet ning luua õiguslikud alused kohalikele omavalitsustele, et küsida muu hulgas sotsiaalse taristu rajamise eest arendajatelt tasu,“ lisas Hartman.
Seadusemuudatus ei mõjuta riigieelarvet ning kohalike omavalitsuste tulubaas jääb kogusummas samaks.
