Riigikogus toimus täna väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu; teiseks päevakorrapunktiks lisatud umbusalduse avaldamise nõuet peaminister Kristen Michalile täna ei arutatud.
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täiskogu ees, et Eesti välispoliitika üks kesksemaid põhimõtteid – mitte kunagi enam üksi – on täna aktuaalsem kui ühelgi hetkel alates iseseisvuse taastamisest 1991. aastal. „Turbulentses maailmas, kus jõud on trumpamas õigust, tagab meie suveräänsuse ja julgeoleku ühtse liitlasruumi hoidmine ja tugevdamine läbi aktiivse rahvusvahelise suhtlemise. Sihikindel, oskuslik, sisemiselt ühtehoidev ja demokraatlik välispoliitika on praegu Eestile sama oluline kui suurema ressursi paigutamine iseseisvasse kaitsevõimesse,“ rõhutas ta.
Tema sõnul on praegu Eesti välispoliitika kõige tähtsamaks küsimuseks aidata kaasa kestliku rahu taastamisele Euroopas. „Ideaalis tähendaks see Ukraina võitu sõjas sissetunginud agressori üle ning demokraatliku julgeolekuvälja laienemist viisil, mis tagaks lisaks Ukrainale ka Moldova, aga ka Gruusia ja Valgevene suveräänsuse ning viiks diktatuuride langemiseni. Teiste sõnadega tähendaks see impeeriumite lõplikku lagunemist Euroopas. Selle eesmärgi täitumisel oleks Eesti julgeolek kindlustatud vähemalt järgmiseks inimpõlveks, võib-olla kauemakski,“ ütles Mihkelson, kelle sõnul on rahvusvaheline keskkond viimase aasta jooksul aga märgatavalt keerulisemaks muutunud, viies meid sellest eesmärgist hoopis kaugemale.
Mihkelsoni sõnul näitab Venemaa nii retoorikas kui ka tegudes, et nende strateegiline eesmärk on endiselt taastada impeerium ja kujuneda kogu Euroopas julgeolekut määravaks jõuks, ning vaatamata suurtele inimkaotustele liiguvad nad selle täitmise suunas. „Ukraina võitleb ja hoiab rinnet täna mitte üksnes Venemaa, vaid kogu autoritaarse nelikjõu vastu. Süvenenud kaitsealane koostöö Venemaa, Põhja-Korea, Iraani ja Hiina vahel aitab Moskval hoida sõjas initsiatiivi ja materiaalset ülekaalu,“ ütles ta ning lisas, et kui autoritaarsed jõud on koondumas, siis vaba maailm on just praegu sisenenud oma ajaloo ühte keerulisemasse perioodi, kus ühtsus näitab murenemise märke ning kus kodanikuvabadusi tagavate demokraatlike institutsioonide elujõulisus on pandud proovile.
Mihkelsoni sõnul on Eesti ajaloos olnud hetki, kus meie riigi saatuse üle otsustati ilma meie endi osaluseta, kuid täna on ajad teised ning meil on oma koht ja hääl rahvusvahelisel areenil. „Ent see ei tähenda, et väljakutsed oleksid kadunud. Liitlasruumi lõhed ja suurvõimude vastasseis nõuavad meilt tarkust ja kindlameelsust teha kõik selleks, et oleme alati esindatud ja meie seisukohtadega arvestatud, kui mängus on Eesti suveräänsuse ja julgeoleku tagamine,“ ütles ta.
Välisminister Margus Tsahkna ütles välispoliitika arutelul, et maailmas on tunda 1930ndate aastate lõpu hõngu: reeglitel põhinev maailmakord on suureneva surve all, autokraatiad koguvad jõudu ja koonduvad, demokraatlike ühiskondade sisse ja demokraatlike riikide vahele püütakse lüüa kiilu, olemasolevaid vastuolusid võimendada ja väärtuspõhimõtteid alavääristada. Tema sõnul peab demokraatlik maailm endalt küsima, kas laseme ohtudel kasvada, kuni on liiga hilja, nagu seda tehti toona, või koondume otsustavalt oma väärtuste kaitsele.
„Alles see oli, mil paljud Euroopa liidrid ütlesid, et oleks pidanud Balti riike kuulama, kui me idas kasvava agressiooniohu eest hoiatasime. Täna ütleme: kuulake meid ka nüüd. Kaalul pole rohkem ega vähem kui meie kõigi vabadus. Selle hoidmine eeldab võitu Ukrainas, agressiivse Venemaa pikaajalist ohjeldamist, liitlassuhete tugevdamist ning enesekindlamat Euroopat,“ ütles ta.
Tsahkna sõnul on järjepidevus Eesti poliitika trumbiks ka edaspidi. „Ohtude eest hoiatades ja kindlameelsusele üles kutsudes on Eestil olnud õigus. Oleme oma asja ajamisel olnud välismaal ühtsed ka siis, kui koduseinte vahel on tulnud maha pidada väga teravaid vaidlusi. See ühtsus ja põhimõttekindlus peavad säilima, et neist keerulistest aegadest riigi ja rahvana tervelt ning tugevamalt läbi tulla,“ ütles minister oma ettekandes, kus andis ülevaate Eesti välispoliitika peamistest tegevussuundadest ja eesmärkidest.
Ettekannete järel peetud läbirääkimistel võtsid sõna Kalev Stoicescu Eesti 200, Eerik-Niiles Kross Reformierakonna, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Lauri Laats ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ning Anti Poolamets ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Umbusalduse avaldamise nõude arutelu lükkub edasi
Riigikogu esimees lisas tänase istungi teiseks päevakorrapunktiks 29 saadiku esitatud umbusalduse avaldamise nõude peaminister Kristen Michalile. Nõude arutelu lükkub aga homse istungi päevakorda, kuna sellega ei jõutud alustada enne täiskogu tänase tööaja lõppu kell 14.
Tööaja lõppemise tõttu lükkub homse istungi päevakorda edasi ka Riigikogu liikmete Raimond Kaljulaidi ja Tiit Marani algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE) esimene lugemine.
