Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seadusemuudatused, mis võimaldavad määrata perevägivalla ohvri kaitseks vägivallatsejale kuni 72-tunnise viibimiskeelu.
Kui praegu saab patrullpolitseinik perevägivalla juhtumite puhul määrata vägivallatsejale kuni 12-tunnise viibimiskeelu, siis valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise seadus (774 SE) võimaldab kohaldada viibimiskeeldu kuni 72 tundi. Seletuskirja kohaselt kohaldatakse viibimiskeeldu sageli perevägivalla juhtumite korral, kuna see on üks kiiremaid ja tõhusamaid viise, kuidas kaitsta ohvrit vahetu ohu eest ning katkestada vägivallaring.
Muudatuste järgi saab politsei viibimiskeeldu rakendada olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, et kaitsta perevägivalla ohvrite õigusi. Lisaks muudetakse perevägivalla juhtumite korral kohustuslikuks viibimiskeelu protokollimine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Timo Suslov Reformierakonna, Lea Danilson-Järg Isamaa, Stig Rästa Eesti 200 ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Peeter Ernits ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõneles Andre Hanimägi.
Seaduse vastuvõtmist toetas 73 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Vastu võeti veel kaks õigusakti
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (753 SE), mille eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa Liidu direktiiv.
Muudatustega kohustatakse Transpordiametit ja kohalikke omavalitsusi tegema liiklus- ja liikuvusandmed kättesaadavaks masinloetaval kujul. Sellised andmed on näiteks kiiruspiirangud, möödasõidukeelu alad, teetööd, liiklusteavitused ning sõidukite kõrgus- ja massipiirangud. Muudatuste eesmärk on, et nii avaliku kui ka erasektori teenusepakkujad, näiteks Waze ja Google, aga ka teehooldajad, saaksid kasutada andmeid reaalajas.
Seletuskirja kohaselt on koos toimivatel intelligentsetel transpordisüsteemidel potentsiaal parandada liiklusohutust, vähendada nii õnnetusjuhtumite arvu kui ka nende raskust ning suurendada liikluse tõhusust.
Menetluse käigus tehti eelnõusse muudatus, mis vabastab heiteta veoauto ja selle haagise teekasutustasust ehk elektrilised veoautod ei pea selle aasta algusest kuni 2031. aasta keskpaigani teekasutustasu maksma.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 66, vastu üheksa ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ka rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse“ (833 OE), mille kohaselt jätkab Eesti esindajana Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Akkermann on Eesti esindajana kontrollkomiteesse kuulunud alates 2024. aasta 1. juunist ning eelnõu kohaselt jätkab ta Eesti esindajana tänavu 1. juunist kuni 2028. aasta 31. maini.
Põhjamaade Investeerimispanga 10-liikmeline kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab panga nõukogule iga-aastase audiitori järeldusotsuse.
Otsuse vastuvõtmist toetas 60 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.
Neli eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE), mille eesmärk on tulenevalt õiguskantsleri osutusest selgemalt sätestada keskkonnamüra sihtväärtuse mõiste ja kõrvaldada seaduse rakendamisel tekkinud probleemid.
Müra sihtväärtuse rakendamisest võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui ka eluruume. Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ning nende koostööd kohalike omavalitsuste kui planeeringu koostamise korraldajate ja Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga.
Euroopa Keskkonnaameti andmetel mõjutab kõrge keskkonnamüra tase Eestis enam kui 300 000 inimest. Seletuskirja kohaselt aitab müra sihtväärtustest lähtumine tagada, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.
Keskkonnakomisjon viis eelmisel kevadel eelnõusse muudatused, mis täpsustavad algset müra puudutavat regulatsiooni ning sõnastavad paremini müra sihtväärtuse sisu, olemuse ja rakendamise. Komisjoni ettepanekul katkestas parlament mullu juunis eelnõu teise lugemise, et Riigikogu liikmed saaksid esitada ka eelnõu uuele versioonile muudatusettepanekuid. Teise lugemise jätkamiseks komisjon uusi muudatusi eelnõusse ei teinud.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonitu Kalle Grünthal, Isamaa fraktsiooni kuuluv Priit Sibul ja Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Yoko Alender.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (702 SE), mille eesmärk on viia lennundust puudutavad siseriiklikud sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning korrastada lennuväljade ümbruses kehtivaid nõudeid.
Eelnõuga kehtestatakse eraldi regulatsioon kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku toimimiseks. Samuti soovitakse muudatustega tagada, et tsiviillennunduse lennuvälja lähiümbruses tehtavate puude ja muu puittaimestiku raie oleks kooskõlas lennundusseaduse eesmärkide ja metsaseaduse põhimõtetega. Eelnõu näeb muu hulgas ette, et lennuvälja lähiümbruses raiega seotud raadamisõiguse tasu ja metsateatise läbivaatamise riigilõivu ei maksa kinnisasja omanik, vaid need kulud katab tema eest lennuvälja käitaja või valdaja.
Lisaks viiakse lennujaamatasude määrade vaidlustamise kord ELi õigusega kooskõlla ning tunnistatakse kehtetuks aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimist käsitlevad sätted, millega kehtestatud nõudeid ja kasutamist reguleerib ELi õigus.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (764 SE), mis võimaldab eriti haruldaste haigustega inimestel saada senisest kiiremini vajalikke ravimeid.
Praegu saavad patsiendid taotleda erandkorras ravimite rahastust Tervisekassa juhatuse otsuse alusel, kui seda toetab raviarsti kirjalik seisukoht. Seejuures on erandit võimalik kasutada ainult siis, kui tegu on ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetellu kantud või müügiloata ravimiga. Eriti haruldaste ehk ultraharvikhaiguste ravimid enamasti nendele tingimustele ei vasta, mistõttu ei ole neid võimalik erandkorras rahastada. Rahastamise tavamenetlus võib kesta aga kolm kuni 13 kuud.
Eelnõuga soovitakse ultraharvikhaiguste ravimite rahastamise korda lihtsustada, nii et iga kord ei peaks eraldi esitama ravimite või tervishoiuteenuste loetelu muutmise taotlust. Seletuskirja kohaselt võimaldaksid muudatused hüvitada aastas senisest kiiremini umbes kolme kuni viit uut ravimit, mida vajaks vastavalt umbes kuus kuni üheksa patsienti aastas ning millele kuluks aastas hinnanguliselt 160 000–900 000 eurot. 2023. aastal rahastas Tervisekassa 43 ultraharvikhaigusega patsiendi ravi 4,6 miljoni ja 2024. aastal 55 patsiendi ravi 6,5 miljoni euro eest.
Samuti võimaldab eelnõu Tervisekassal kompenseerida apteekides valmistatavaid ravimeid, mille eest tuleb patsientidel praegu ise maksta. Eelnõu kohaselt luuakse õiguslik alus, mille kohaselt saab Tervisekassa hinnata rahastuse põhjendatust ning võtta patsientidelt tasu maksmise kohustuse osaliselt üle. Samuti luuakse eelnõu järgi enimkasutatavatele apteegis valmistatavatele ravimitele standardretseptid.
Arstiretsepti või tellimislehe alusel apteegis valmistatud ravimeid kasutatakse peamiselt siis, kui patsient ei saa tööstuslikult valmistatud alternatiivi manustada, alternatiivid puuduvad või need on vähem efektiivsed. 2024. aastal valmistati retseptikeskuse andmetel 28 734 ekstemporaalset ravimit 17 512 patsiendile kogusummas umbes 220 000 eurot. Oluliste apteegis valmistatavate ravimite hüvitamise võimaldamisega kaasneb Tervisekassale kulu hinnanguliselt 200 000–300 000 euro ulatuses aastas.
Veel tunnistatakse eelnõuga kehtetuks haiguste loetelu kehtestamise regulatsioon, mis asendatakse ravimite loetelus soodusmäära kehtestamise põhimõtetega, et kiirendada ravimite kättesaadavust tagavaid menetlusi. Lisaks ühtlustatakse eelnõuga välisravi ja riigisisese ravi korraldust ning muudetakse vastav menetlus kiiremaks ja selgemaks.
Läbirääkimistel võttis sõna Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Katrin Kuusemäe.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (795 SE), millega tugevdatakse maksualast halduskoostööd ja teabevahetust Euroopa Liidu riikide maksuhaldurite vahel. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle halduskoostöö direktiivi muudatused.
Eelnõuga kehtestatakse krüptovarateenuse pakkujatele aruandluskohustus krüptovara vahetus- ja ülekandetehingute ning suuremahuliste jaemaksetehingute kohta. Krüptovarast saadud tulu maksustamise reeglid eelnõuga ei muutu. Samuti laiendatakse eelnõuga finantskontode automaatse teabevahetuse kohaldamisala e-raha toodetele ja keskpankade digivääringutele ning täpsustatakse aruandluse sisu, et teave oleks ühtlasemalt struktureeritud ja paremini kasutatav.
Olulise muudatusena kaotatakse senine niinimetatud laiendatud aruandlus ning edaspidi edastavad Eesti finantsasutused Maksu- ja Tolliametile vaid nende mitteresidentide kontode andmed, mis kuuluvad rahvusvahelise automaatse teabevahetuse alla. See vähendab olukordi, kus finantsasutused peavad igaks juhuks koguma ja esitama laiemalt andmeid ka siis, kui konkreetse riigiga tegelikku automaatset teabevahetust ei toimu.
Aruandlusesse lisatakse eelnõuga piiriülese mõjuga maksuhalduri eelotsused, sealhulgas need, mis puudutavad eraisiku maksukohustust. Lisaks täpsustatakse andmete säilitamise korda, näiteks nähakse ette, et automaatse teabevahetuse andmeid säilitatakse kuni seitse aastat. Samuti muudetakse maksukohustuslaste registri regulatsiooni, et see oleks isikuandmete töötlemise põhimõtetega paremini kooskõlas.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (829 SE), millega tunnistatakse kehtetuks praeguseks lõppenud põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (SAPARD) rakendamise sätted.
Programmiga toetati aastatel 2001–2004 Euroopa Liidu vahenditest kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. Eestile eraldati kokku 1,065 miljardit krooni, millest väljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni ulatuses. Praeguseks on programmi rakendamine täielikult lõppenud, sealhulgas on möödunud ka toetuse tagasinõudmise tähtajad.
Kuus eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õiglase astmelise tulumaksu kehtestamise kohta“ eelnõu (745 OE), millega sooviti, et valitsus töötaks välja seaduseelnõu, millega kehtestataks Eestis alates 1. juulist astmeline tulumaks. Esitajate sõnul oli ettepaneku eesmärk muuta maksusüsteem õiglasemaks ja riigi rahandus tugevamaks. Eesti ühetaoline tulumaksusüsteem, mis kehtib alates 1994. aastast ning on pälvinud oma lihtsuse ja efektiivsuse tõttu rahvusvahelist tähelepanu, ei ole nende sõnul enam kooskõlas ühiskonna arusaamade ja ootustega maksusüsteemi õiglusest.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Mart Võrklaev Reformierakonna, Aivar Kokk Isamaa, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 17 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile“ eelnõu (783 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek langetada põhitoidugruppide ehk juur- ja köögiviljade, piima-, liha-, teravilja- ja kalatoodete käibemaksumäär 24-lt üheksale protsendile. Esitajate sõnul mõjutab toiduainete hinnatõus kõige rohkem eakaid ja väiksema sissetulekuga peresid. Käibemaksumäära alandamine aitaks nende sõnul vähendada toiduainete lõpphinda, parandada Eesti elanike toimetulekut ning toetada nii tarbijaid kui ka ettevõtjaid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Andre Hanimägi.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 29 Riigikogu liiget, samas kui otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi 21 saadiku esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks“ eelnõu (790 OE), millega sooviti luua kõigi fraktsioonide esindajatest koosnev parlamendi uurimiskomisjon. Komisjon pidanuks eelnõu kohaselt selgitama politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavust. Vajadusel pidanuks komisjon tegema ka ettepanekuid, et muuta õigusakte ja tõhustada Kaitsepolitseiameti üle tehtavat järelevalvet.
Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Timpson Reformierakonna, Ando Kiviberg Eesti 200 ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Peeter Ernits.
Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 44 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks eelnõu (792 SE), millega sooviti taastada kodualuse maa maksuvabastuse riiklik regulatsioon. Algatajate sõnul annaks muudatus koduomanikele majandusliku kindlustunde, et eluaseme omamine ei too kaasa ebaproportsionaalset maksukoormust, tugevdaks omandi kaitset ja aitaks hoida elu maal.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 42 ja vastu üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE), millega sooviti vabastada käibemaksust menstruatsioonihügieeni tooted ehk sidemed, tampoonid, pesukaitsmed, samuti laste mähkmed ning täiskasvanute inkontinentsihügieeni tooted ja mähkmed. Algatajate sõnul on tegu vältimatute tervisehügieeni vahenditega, millele peaks inimestel olema tagatud võrdne ja taskukohane ligipääs.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 40 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (805 SE), millega sooviti vabastada käibemaksust lastetoidud ja imikute piimasegud. Algatajate sõnul on tegu esmavajalike toiduainetega, mille tarbimine on otseselt seotud lapse tervise, arengu ja heaoluga ning millele peaks olema tagatud taskukohane ligipääs.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 37, vastu 12 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Istung lõppes kell 22.25
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
