Foto Erik Peinar
Riigikogu kiitis tänasel täiskogu istungil heaks seaduse, mis võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni.
Seaduse oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset. Näiteks ei ole teenuse osutamise lepingute puhul reguleeritud töö- ja puhkeaeg, puhkus, miinimumtöötasu ega töölepingu ülesütlemine, sealhulgas etteteatamistähtajad ja hüvitised.
Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatavad nõuded näevad ette, et lisatundide tegemisest võib keelduda, kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil.
Riigikogu tegi menetluse käigus täpsustuse, mille järgi tuleb ka alaealistele maksta paindliku tööaja korral vähemalt 1,2-kordset alampalka. Samuti tehti muudatus, mille järgi võivad põhikooli lõpetanud 15–17-aastased soovi korral ja seadusliku esindaja nõusolekul töötada täistööajaga, nagu oli enne õppimiskohustuse ea tõstmist aasta algusest.
Veel täpsustas parlament alaealiste tööaega. Seadus võimaldab õppimiskohustuslikul alaealisel töötada koolivälisel päeval rohkem tunde kui koolipäeval. Koolipäeval saavad alaealised töötada kaks tundi, koolivälisel päeval sõltuvalt vanusest viis kuni kaheksa tundi päevas. Lisaks on 7–12-aastasel alaealisel võimalik edaspidi töötada koolivaheajal kuni kuus tundi päevas ning 30 tundi seitsme päeva jooksul senise kolme ja 15 tunni asemel.
Parlament lisas seadusesse ka sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks. Seadus näeb ette, et paindliku tööaja kokkuleppe alusel töötaval töötajal on õigus nõuda kokkulepitud töötundide arvu suurendamist, kui ta on viimase kuue kuu jooksul vähemalt neljal kuul töötanud kokkulepitud tundidest rohkem.
Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (602 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 44 ja vastu 19 Riigikogu liiget.
