Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadusega (227 SE) täpsustatakse mesindussektori toetuse rakendamise osas mesindusaasta kohta koostatava tegevusaruande sisu ning mesindussektori toetuse saamiseks vajalikke abikõlblike kulude alusdokumente. Nähakse ette, et mesindusaasta kohta koostatud tegevusaruanne peab peale tegevuste kirjelduse sisaldama mesindusprogrammi tulemusi. Sellega muudetakse mesindusprogrammi rakendamine tõhusamaks, sest alates 2018. aastast tuleb Euroopa Komisjonile esitada mesindusaasta tulemusnäitajatel põhinev aruanne.
Seaduse kohaselt hüvitatakse mesindusprogrammi täitmise abikõlblikud kulud PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le elektrooniliselt esitatud maksetaotluse ja kuludokumentide alusel. Võrreldes kehtiva korraga ei ole enam hüvitamise aluseks hindamiskomisjoni heakskiidetud tegevusaruanne. Tegevusaruande eesmärk on hinnata programmi kvalitatiivset rakendamist ning see ei ole vajalik elluviidud tegevuste abikõlblikkuse hindamiseks. Selleks piisab maksetaotlusest ja tehtud kulusid tõendavatest dokumentidest.
Samuti viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, täiendades Maaelu Arengukava meetmete loetelu kahe meetmega – põllumajanduspotentsiaali taastamise toetuse ning põllumajanduskindlustustoetusega, mille puhul ei pea enam taotlusi hindama ning hoitakse seega taotlusvoorud aastaringselt avatuna.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 88 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadusega (245 SE) muudetakse kanepiseemnete impordilitsentsi taotlemine selgemaks. Muudatused puudutavad muuks otstarbeks kui külvamiseks, näiteks söödaks või õli pressimiseks ettenähtud kanepiseemnete litsentse. Selleks, et litsentsi omanikele oleks kehtivad nõuded edaspidi üheselt ja selgelt arusaadavad, sätestatakse kanepiseemnete kasutamise kohta dokumentide esitamise kohustus, heakskiidu kord ja kontrolli tegemine seaduses.
Seadusega nähakse ette, et enne impordilitsentsi saamist tuleb saada PRIA heakskiit, esitada PRIAle kanepiseemnete kasutamise kohta dokumendid 12 kuu jooksul ja antakse PRIAle kanepiseemnete kasutamise nõuete täitmise üle kontrolli tegemise pädevus.
Praktika on näidanud, et ettevõtja ei täida litsentsiga võetud kohustusi. Dokumentide esitamise kohustus tuleneb ELi õigusest, mille kohaselt väljastatakse muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete vabasse ringlusse lubamisel impordilitsents üksnes juhul, kui heakskiidetud importija kohustub liikmesriikide määratud ajavahemiku jooksul ja tingimustel esitama liikmesriigis asjaomaste toimingute kontrollimise eest vastutavale pädevale asutusele dokumendid. Samast määrusest tuleb liikmesriigile kohustus importija heaks kiita ja teha kontrolli. Seega on litsentsi saamise eeltingimuseks PRIA heakskiit ja kõrvaltingimus dokumentide esitamine 12 kuu jooksul arvates litsentsi väljastamisest.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 85 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seadusega (239 SE) võetakse üle ELi käibemaksudirektiivi muudatused, millega muutub liikmesriikide vahelise e-kaubanduse maksustamine ja kaob kuni 22 euro väärtusega väikesaadetiste impordile kehtestatud maksuvabastus.
Seadusega sätestatakse käibemaksuseaduses teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord, ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikord ja imporditud kauba eest käibemaksu deklareerimise ja tasumise erikord. Erikordadega laiendatakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist elektroonilise side teenustele ja elektrooniliselt osutatavatele teenustele kehtivat korda ka teistele teenustele, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis ning ühendusesisesele kaugmüügile ning kehtestatakse sarnane erikord ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügile.
Samuti lihtsustatakse käibemaksukohustuse täitmist väikesaadetiste importimisel, millele ei rakendata ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikorda. Muudatusega kaotatakse kehtivad ühendusesisese kaugmüügi künnised ja ühendusesisesele kaupade kaugmüügile kehtestatakse EL ülene ühtne teises riigis maksukohustuse tekkimise künnis 10000 eurot. Samuti kaotatakse ühendusevälisest riigist imporditud väikese väärtusega kaupade (kuni 22 eurot) maksuvabastus. Lisaks nähakse ette eraldi sätted selliste isikute kohta, kes teevad kaupade kaugmüügi võimalikuks internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu.
Kavandatava tolliseaduse muudatusega täpsustatakse õigusselguse huvides keelatud ja piirangutega seotud kaupade Eestisse sisseveo ja Eestist väljaveo nõuete täitmise kontrollimiseks vajalike andmete esitamist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 83 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõuga (275 SE) luuakse võimalus vanglas lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni pidada ka vastava piirkonna arestiga karistatud arestialuseid, lühiajaliselt (kuni 48 tunniks) kinni peetud, samuti kainenema toimetatud isikuid.
Kuna Tartus ja Jõhvis tegutsevad sarnaste ülesannetega kinnipidamiskohad, tehakse eelnõuga ettepanek kulude säästmiseks ning asutuste põhitegevusele keskendumiseks anda Tartu arestimaja ülesanded üle Tartu vanglale ning Jõhvi arestimaja ülesanded Viru vanglale. Teisi Eesti piirkondi muudatus ei puuduta.
Muudatuse tulemusena kaoks Eestis 221 kinnipidamiskohta. Samuti väheneksid oluliselt arestimajade ülalpidamise püsikulud, mida tuleb suures osas kanda ka olukorras, kus arestimajad on väga väikese täituvusega.
Läbirääkimistel võttis sõna Kert Kingo (EKRE), kes tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu menetlemine teisel lugemisel katkestada. Ettepanku poolt hääletas 18 ning vastu 56 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning teine lugemine lõpetati.
