Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse (737 SE), mille kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot ning investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni.
Eelarve kohaselt kasvavad järgmise aasta riigieelarve tulud 855 miljoni euro võrra ehk 4,8 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,3 miljardit eurot ehk 7,1 protsenti ning investeeringute kogumaht suureneb 45 protsenti ehk 405 miljonit eurot.
Eelnõu järgi on kavandatav valitsussektori defitsiit tuleval aastal 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi süvenemise tõttu kasvab võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra, 25,9 protsendini SKPst.
Valitsus toob suurima kulukasvuna esile kaitsekulutuste tõusu enam kui viiele protsendile SKPst, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot.
Seaduse kohaselt suunatakse valitsuse kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest 46,6 miljonit eurot täiendavalt üldhariduskoolide toetuseks seoses õpilaste arvu täpsustumisega. See on seotud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate palgakulu, tegevuskulutoetuse, õppekirjanduse, õpetajate ja juhtide täienduskoolituse ja koolilõunaga. Riigieelarvest valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide kulude katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on Eesti hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.
Õpetajate keskmine arvestuslik palk kasvab 219 eurot ehk 10%, ning on 2026 aastal ühe ametikoha kohta 2403 eurot.
Eelarvesse viidi kolmanda lugemise käigus sisse muudatus, mis näeb ette suunata Siseministeeriumi siseturvalisuse töötajate palgatõusudeks eraldatud vahendid summas 28,8 miljonit eurot valitsemisala asutuste eelarvetesse, mis tähendab 10%-st teenistujate põhipalga fondi tõusu kõikidele asutustele, millele valitsus raha eraldas: Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Häirekeskusele ja Sisekaitseakadeemiale. Vahendite ümbersuunamise tulemusel muutub asutuste ja mitmete programmi tegevuste vaheline eelarvejaotus, millest programmi tegevuste vahelise muutusena kajastub 9,2 miljonit eurot. Lisaraha suunatakse eeskätt nendele ametikohtadele, kus töötasu jääb turutasemest maha – eelkõige eesliini eriteenistujad ja õppejõud, või ametikohad kus tööjõu voolavus on kõrge.
Kultuuriministeeriumi valdkondade ülene arendamise eelarve suureneb kokku 1,65 miljonit. Toetused mahus 1,5 miljonit eurot on mõeldud kultuuriorganisatsioonide arendus- ja võimekuse kasvatamise projektide toetamiseks ning tegemist on ühekordse lisarahastusega. Lisaks on toetuste eelarve hulgas 151 605 eurot kultuuritöötajate palgafondi tõusu katteks.
Maanteetaristusse suunatav summa on kokku 283 miljonit eurot, mis sisaldab teehoolet 41 miljonit eurot.
Mootorsõidukimaksu soodustus laste arvu põhiselt, ja alates 2026. aastast rakenduv 8-9-kohaliste M-kategooria sõidukite maksustamine sarnaselt N-kategooriaga, vähendab kogutava mootorsõidukimaksu summat 19 miljonit eurot. Eelarveneutraalsuse saavutamiseks suunatakse mootorsõidukimaksust riigimaanteede koondprojekti 48 miljonit eurot.
Toimetulekutoetuse piiri tõstetakse 220 euroni (tõus 20 eurot), pere iga alaealise lapse toimetulekupiir tõuseb 264 euroni ja selleks eraldatakse eelarvest täiendavalt 4 miljonit eurot.
Eelarve kohaselt vähenevad riigi maksutulud 780 miljonit eurot, mis tuleneb ühtse 700 euro suuruse tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kaheprotsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmisest. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 51 ja vastu 37 Riigikogu liiget.
