Foto Erik Peinar
Peaminister Kristen Michal ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali andsid Riigikogu täiskogu istungil ülevaate Euroopa Liidu poliitika elluviimisest.
Peaminister ütles oma kõnes, et terve eelnev aasta on Euroopa Liidus möödunud julgeoleku tugevdamise tähe all. „Juba neljandat aastat seisame silmitsi agressoriga, kes proovib piire muuta jõuga,“ lausus ta. Michali sõnul on Eestil järgnevatel aastatel Euroopas kaks omavahel tihedalt seotud eesmärki: julgeolek ja Euroopa majandusliku konkurentsivõime taastamine.
„Eesti eluline huvi on, et Euroopa jätkab sõjalise koostöö tihendamist ja kaitsevõime tõstmist, hoiab Venemaa vastaseid sanktsioone ning jätkab Ukraina sõjalist ja majanduslikku toetamist. Mul on hea meel, et kaitsevalmidus ja julgeolek on tõusnud Euroopa prioriteetideks,“ ütles ta ning viitas, et julgeolekuohule tuleb vastata üha julgemate tegudega. Michal rõhutas varilaevastikuga tegelemise ning Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtu olulisust.
Michali sõnul ei tohiks Venemaa survestamiseks tehtud samme ja sanktsioonidega jätkamist alahinnata, küll aga peaks Euroopa Liit kiiremini liikuma laienemise osas. „Ukraina on jõuliselt oma riiki reforminud, et kiirendada liitumisprotsessi Euroopa Liiduga,“ märkis ta. „Laienemine on meie geopoliitiline vajadus. Mida suurem on euroopalike väärtuste levik, seda turvalisemas, jõukamas ja inimsõbralikumas maailmas me elame.“
Peaminister rõhutas, et tuleb olla valvas valeinfo osas ja valenarratiive paljastada. Samuti märkis ta, et globaalne konkurents on üha tihedam ja kaubandus üha agressiivsem. „Peame kiiremini pürgima strateegilise autonoomia poole nii julgeolekus, kriitilistes majandussektorites kui ka arvutusvõimsuste tagamisel ning tagama endale sobivad tarneahelad maailmaturul,“ lausus Michal, tuues teise väljakutsena esile bürokraatia.
„Eesti peab Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike ergutama ning eelistama läbimõeldud, kuid kiireid otsuseid. Praeguses julgeolekusituatsioonis on eriti oluline usk ühtsuse jõusse ning paremasse homsesse. Tänan siinjuures ka Riigikogu ning eriti Euroopa Liidu asjade komisjoni väga hea koostöö eest selles tempokas otsustusprotsessis,“ sõnas peaminister.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali andis ülevaate Euroopa Liidu asjade komisjoni tegevusest ja välissuhtlusest viimasel aastal ning märkis, et komisjoni töö keskmes on olnud julgeolek, Euroopa konkurentsivõime ja piiriülesed ühendused.
„Oleme ELAKis rõhutanud vajadust Euroopa Liidu kaitsevalmidust kiiresti suurendada ning kaitsetööstusse täiendavalt raha suunata, aga oleme pööranud tähelepanu ka kogu ühiskonna laiemale kriisivalmidusele,“ lausus Tali. Ta märkis, et Eesti seisukohad on jõuliselt toetanud Euroopa Liidu ja liikmesriikide tegevusi, mis tugevdavad Euroopa valmisolekut.
„Kaitsevalmiduse kriisikindluse juures on oluline koostöö NATOga, aga samas peab Euroopa Liit välistama NATO dubleerimise ning selgelt arvestama ja toetama NATO kollektiivkaitse vajadusi. Euroopa valmisoleku tugevdamisel on oluline ja ajakriitiline võtmeroll põhja-lõuna ühenduste elutähtsa taristu ehk raudtee Rail Baltic ja maantee Via Baltica väljaehitamisel.“
Tali osutas, et ELAK kujundas Riigikogu nimel seisukoha ka Euroopa kliimaeesmärgi kohta 2040. aastaks. „Meie hinnangul ei ole Euroopa Liidu üleselt 1940. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamine 90 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega saavutatav uute tehnoloogiate kättesaadavuseta, riiklikke eripärasid arvestamata ja võrdse ligipääsuta rahastusele.“
Lisaks rõhutas Tali Euroopa Liidu laienemise tähtsust. „Me toetame Ukraina, Moldova ja Lääne-Balkani riikide eurointegratsiooni, mis arvestab kandidaatriikide mõõdetavaid edusamme. Euroopa Liidu laienemine on strateegilise tähtsusega, see on Euroopa Liidu tugevam hoob, suurendamaks ühist väärtusruumi, julgeolekut ja jõukust terves Euroopas.“
ELi järgmisest mitmeaastasest eelarvest rääkides osutas Tali, et praegu on suurem osa paketist Riigikogu menetluses ning Eesti vaates on seal vähemalt kolm prioriteeti: esiteks kaitse ja julgeolek, teiseks ühenduvus- ja energiajulgeolek, Rail Baltic ja Via Baltica ning kolmandaks konkurentsivõime, tootlikkus, teadus, innovatsioon, digipööre ja tööstuse rohepööre.
Läbirääkimistel võtsid sõna Vladimir Arhipov Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Toomas Uibo Eesti 200 ja Luisa Rõivas Reformierakonna fraktsiooni nimel, samuti esines läbirääkimistel sõnavõtuga peaminister Kristen Michal.
Riigikogu võttis vastu kaks seadust
Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (657 SE), mille peamine eesmärk on suurendada olmejäätmetes sisalduva teisese toorme kasutuselevõttu. Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks.
Seadusega suurendatakse kohalike omavalitsuste vastutust jäätmehoolduse korraldamisel. Kohalikele omavalitsustele seatakse konkreetne tulemusnäitaja – olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv. Samuti muudetakse jäätmeveo ja jäätmekäitluse teenuse tellimise korraldust ning ühildatakse paberist ja kartongist pakendite kogumine vanapaberi kogumisega.
Seadusega täpsustatakse jäätmeveo teenustasu kujunemise põhimõtteid ja muudetakse need selgemaks, et tagada valdkonna läbipaistev ja stabiilne rahastus. Sätestatakse, et kohalikud omavalitsused saavad jäätmeveo teenustasu ise koguda ning jäätmeveo teenustasust on kindel osa jäätmehoolduskulude katmiseks. See osa võib olla teenustasust kuni 50 protsenti. Teenustasu saab kasutada vaid jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks.
Liigiti kogutud ja ringlusse võetavate jäätmete koguse järkjärguline suurenemine võimaldab Eestis arendada ringlussevõtu tööstust, kuna kvaliteetsete jäätmevoogude tagamine ja stabiilne liigiti kogumine on investeeringute tegemise ja tööstuse arendamise oluline eeldus.
Menetluse käigus täpsustas ja lihtsustas Riigikogu jäätmearuandlust puudutavaid aspekte. Näiteks lisati säte, mille järgi tuleb jäätmete kogumise registreerimisel info käideldavate jäätmekoguste kohta esitada halduskoormuse vähendamiseks summeeritult, eristades vaid tava- ja ohtlikke jäätmeid, mitte enam jäätmeliikide kaupa.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Lauri Laats Keskerakonna, Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Yoko Alender Reformierakonna ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu 27 Riigikogu liiget.
Samuti võeti vastu valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seadus (725 SE), millega muudetakse ühistranspordiregistris teenindajakaartide üle arvestuse pidamise korda. Seaduse eesmärk on koondada erinõuetega majandustegevuse andmed ühte registrisse, et tagada tõhusam andmete haldamine, vähendada halduskulusid ja suurendada turvalisust.
Praegu saab teenindajakaarte taotleda ja menetleda majandustegevuse registris, kuid füüsilisi kaarte väljastatakse, hallatakse ja avaldatakse ühistranspordiregistris. Selline killustatus suurendab riigi ja ettevõtjate halduskoormust. Lisaks on ühistranspordiregister aegunud ja hooldamata süsteem, mistõttu kaasnevad andmete selles keskkonnas majutamisega tõsised turvariskid ning ohus on ka teised samas klastris asuvad Transpordiameti süsteemid.
Seetõttu lõpetatakse teenindajakaartide senisel viisil avalikkusele näitamine ning nende taotlemine, väljastamine ja arvestuse pidamine viiakse üle majandustegevuse registrisse. Nii väheneb registrite dubleeriv haldamine, paraneb andmete turvalisus ning lihtsustub asjaajamine nii riigi kui ka ettevõtete jaoks.
Menetluse käigus tegi Riigikogu muudatusi seoses foto esitamisega taksojuhi teenindajakaardil. Algne eelnõu nägi ette, et edaspidi ei pea teenindajakaardil sõidukijuhi fotot olema. Juhtivkomisjon leidis, et foto on vajalik, ja täiendas eelnõu sättega, mille järgi võib teenindajakaardi andja teha päringu isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja saada foto teenindajakaardile kandmiseks digitaalselt X-tee kaudu.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 Riigikogu liiget.
Istungi alguses andis ametivande Riigikogu liige Lea Danilson-Järg.
Pärast täiskogu istungit on saadikutel kavas moodustada Riigikogu liikme Maria Jufereva-Skuratovski algatusel telefonipettuste ennetamise toetusrühm. XV Riigikogu on moodustanud 66 parlamendirühma ja 106 toetusrühma.
