Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas teisipäeval 45 saadiku algatatud presidendi otsevalimise eelnõu esimese lugemise lõpetamist suures saalis.
Ainsana jäi erapooletuks sotsiaaldemokraatide esindaja Lauri Läänemets, teatas Keskerakonna pressiesindaja.
“Kõige elavam oli arutelu teemal, kas ja kui palju avaldab rahvalt otse saadud mandaat mõju presidendile kui institutsioonile ning kas see võib kaasa tuua olukorra, kus riigipea võtab endale suurema rolli, kui seadus ette näeb,” lausus keskerakondlane Oudekki Loone. “Leian, et Soome näitel ei ole meil põhjust seda karta ning presidendi volitused jäävad eelnõu kohaselt praegustesse raamidesse.”
Eelnõu kaitsnud Marko Šorini sõnul vastab presidendi otsevalimine ühiskonna ootustele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega rahvast riigile. “Tegemist oleks väga kõrgel tasemel kaasamisega. Võib lausa öelda, et tegu on kaasloomega ehk siis rahvas ise valib või loob endale presidendi. Muudatus lihtsustaks valimistekorda ja teeks selle rahvale arusaadavamaks. Kaoks oht, et vaatamata mitmetele katsetele jääb president valimata,” sõnas Šorin.
Keskerakonna saadikud lisasid, et praegu on suurepärane ajaaken teemat käsitleda – järgmiste riigikogu valimisteni on jäänud pisut rohkem kui aasta ja arutelu läbiks debattide filtri. Eelnõu menetlemist toetavad ka mitmed rahvaküsitlused, mille kohaselt kodanike valdav enamus toetab presidendi otsevalimise seadustamist.
“Just presidendi tänaste volituste raames vajab see institutsioon rahva mandaati. Presidendi olulisim roll on teha järelevalvet selle üle, et Riigikogu sisuliselt ja vormiliselt töötaks põhiseaduspäraselt. Tegemist on aga huvide konfliktiga, sest president saab mandaadi institutsioonilt, mille üle ta järelevalvet teostab,” lisas Oudekki Loone.
Eelnõu kohaselt on presidendikandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul Eesti kodanikul. Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 60. päeval enne valimispäeva ja lõpeb valimispäevale eelneval 40. päeval. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor. Teises voorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt anti enam hääli.
