Riigikogu võttis täna erakorralise istungjärgu teisel istungil vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget.
Läbirääkimistel võtsid sõna Marko Mihkelson Reformierakonna, Jaak Aab Keskerakonna, Jaak Juske Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Sõna võttis ka välisministri ülesandeid täitev ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
Valitsuse algatatud Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seadusega (643 SE) kiideti heaks protokollid, mille eesmärk on korraldada Soome ja Rootsi ühinemine Põhja-Atlandi lepinguga. NATO liikmesriikide alalised esindajad kirjutasid ühinemisprotokollidele alla eile Brüsselis. Pärast allkirjastamist peavad NATO liikmesriigid protokollid oma õiguse kohaselt heaks kiitma. Lisaks Eestile on seda praeguseks teinud Island, Kanada, Norra ja Taani.
Kui protokollid on jõustunud, edastab NATO peasekretär Soomele ja Rootsile ametliku ühinemiskutse. Ühinemisläbirääkimiste ja heakskiitmisprotsessi ajal on Soomel ja Rootsil vaatleja eristaatus, mis tähendab liitlastega sarnast positsiooni, kuid ilma hääleõiguseta. Liituma kutsumise ja liitumise vaheliseks perioodiks on mõlemad riigid saanud USA, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Põhjamaade käest kaitsegarantiid, mis hõlmavad ühiseid tegevusi kaitsevaldkonnas, sealhulgas õppuseid.
Seletuskirja kohaselt suurendab Soome ja Rootsi NATOga ühinemine julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas ning aitab kaasa ühtse, vaba, demokraatliku ja rahumeelse Euroopa saavutamisele. Samuti tugevdab see oluliselt Eesti ja kogu Läänemere piirkonna julgeolekupoliitilist olukorda.
