Riigikogus toimus täna riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tegevustest koroonaviiruse tõrjumisel“ arutelu.
Erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles oma ettekandes, et Eesti riigi ja rahva tähtsaim ülesanne on koroonaviiruse tõrjumine. „Hetkel oleme viiruse plahvatusliku leviku tõttu jõudnud katastroofilisse seisu,“ ütles Reinsalu. „Eesti on jooksva suhtelise viirusesse nakatumise arvu järgi nii Euroopas kui maailmas tõusnud nädalatega teisele kohale.“
Reinsalu sõnul on praeguses kriitilises olukorras võtmetähtsusega otsustamise kiirus, vajalik juhtumissüsteem ning kartmatus rakendada venitusteta kõiki asjakohasid meetmeid viiruse tõkestamiseks.
Reinsalu avaldas lugupidamist kõigile tervisehoiusüsteemi ja eesliini töötajatele, kes igapäevaselt tõrjuvad viirust suureneva koormuse all. „Riigijuhtide vastutus, kel on pädevus otsuseid langetada, on langetada otsuseid, mis aitaksid eesliinitöötajatel viirust tõrjuda ja säästaksid inimelusid,“ lausus Reinsalu.
Erikomisjoni esimees andis ülevaate komisjonis toimunud avalikest kuulamistest, kus hinnati viiruse leviku tõrjumise meetmeid, olukorda vaktsineerimisvaldkonnas ning kriisi uute majanduslike leevendusmeetmete väljatöötamist ja senist rakendamist. Ta tõi välja kuulamiste käigus tehtud olulisemad tähelepanekud ning komisjonis kujundatud seisukohad. „Küsimus ei ole süüdlaste leidmises võimalike probleemide tuvastamisel, vaid küsimus on selles, kuidas venitusteta rakendada sobivaid meetmeid ja kõrvaldada takistusi kriisi lahendamises,“ ütles ta.
Kokkuvõtteks ütles Reinsalu, et tegutseda tuleb kiiresti, tuleb venitusteta töötada viirusetõrje kitsaskohtade lahendamisel, parandada vaktsineerimise logistilist korraldust, jõustada majanduse leevendusmeetmed ning koostada väljumiskava. „Praeguses üleriigilises kriisis on tähtsaim juhtimine ja õige eesmärgi seadmine,“ ütles Reinsalu. „Otsuste kujunemise kvaliteeti süvenenuna on mu hinnang, et ennekõike just tõhusama juhtimise kehtestamiseks tuleb välja kuulutada eriolukord.“
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik alustas oma ettekannet kõige värskematest numbritest. Ta märkis, et täna hommikul sündis uus 24 tunni rekord ehk lisandus ligi 2000 positiivset testi, mis tõstab meie kahe nädala nakatumise näitaja 1453 tasemele ehk kõrgemale, kui see kunagi enne on olnud. „Hetkel oleme jätkuvalt kasvutrendis, küll aga see kasvutrend on iseenesest aeglustumas,“ ütles Kiik. „Aga meie eesmärk on loomulikult see kasv pöörata languseks.“
Rääkides nädalate lõikes haigusjuhtude lisandumisest ütles Kiik, et ka see jääb kahjuks jätkuvalt tõusutrendi poole. Eesmärk on see, et alates märtsi teisest poolest numbrid hakkaksid langema. „Eestis on üle riigi viiruse ulatuslik levik, siin pole üldse küsimust,“ tõdes minister. Tema sõnul saabub langus siis, kui me läheme allapoole seda punast joont ehk nakatumiskordaja langeb allapoole 1, kuid seni me ei ole seda kahjuks kogu veebruari ja märtsi jooksul suutnud.
Minister tõi ka välja, et COVID-19 kriisi teine pool on toetused inimestele, kes on sattunud kriisis raskustesse ja tõi näiteks töötasu jätkutoetuse. „Kui me kehtestame mingeid piiranguid mingitele sektoritele, majandusharudele, siis me tagame, et selles valdkonnas töötavate inimeste sissetulek ei lange ja nende tööhõive ei lange,“ rääkis minister.
Kiik märkis veel, et töötute arv on tõusnud ligi 60 000-ni 12 kuu jooksul ja me teame, et see tõusutrend täna alles jätkub.
Kiik peatus ka lisaeelarve koostamisel, sest lisaressurssi on vaja tervishoiuvaldkonnale testide tegemiseks ja vaktsiinide tarnimiseks. Samuti on kasvanud haigushüvitiste kasvanud vajadus. Täiendavalt on tervishoiuvaldkonnas oluline saada ressurssi juurde COVID-19 osakonnas töötavatele arstidele-õdedele ja tervishoiutöötajatele ning ka lisapersonali kaasamiseks.
Rääkides vaktsineerimisest ütles Kiik, et teise kvartali jooksul on võimalus tagada juba vähemalt ühe doosiga vaktsineeritus kõigile elanikele, kes seda soovivad ja keskenduda siis suvekuudel üha rohkem teise doosiga kaitse pakkumisele.
Ta tõi välja, et praeguse seisuga on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud kokku umbes 8,6 protsenti elanikkonnast, täpsemalt neist umbes 5 protsenti on saanud ühe doosi ja kahe doosiga on vaktsineeritud 3,6 protsenti. Selle näitajaga oleme Euroopa Liidus viiendal-kuuendal kohal, ütles Kiik.
Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Krista Fischer nõustus, et kasvutrend on aeglustunud, aga see ei tohiks mõjuda liiga rahustavalt. „Seega endiselt tuleb siiski jälgida olukorda ja tõesti ma ka loodan, et praegused piirangud, mis on kahtlemata rangemad kui need, mis olid novembris, ja need, mis olid detsembris, et ehk neist on kasu,“ avaldas Fischer.
Akadeemik tõi välja, et viiruse läbipõdemine ei ole veel hakanud olulisel määral mõjutama nakatumist. Tema sõnul näitavad andmed, et agressiivne Briti tüvi on levinud Eestis, kuid ei ole jõudnud igasse maakonda samasugusel määral. Briti tüvega viirus on Fischeri sõnul enam kui poolteist korda nakkavam, sellega kaasneb enam kui pooleteisekordne erinevus suremuses ja ka muidu rasketes juhtudes ning haiglaravi vajaduses.
Fischer rääkis trendist, et kui nakkus läheb üles noorte seas, siis mõne aja pärast jõuab ta eakate sekka. „Me peame ikkagi vältima nakkuse levikut noorte seas ja vähendama seda just et ka kaitsta vanu inimesi,“ kõneles ta. „Praegu selle uue tüvega me näeme ka, et tegelikult haigla patsiendid on üha nooremad, seega ka noori endid tuleb kaitsta.“
Akadeemiku sõnul viitab statistika ka liigsuremusele. Ta selgitas, et Eestis sureb keskmiselt 42 inimest päevas igasugustel põhjustel ja praegu on COVIDiga seotud surmasid juba keskmiselt ligi 10 päevas. „Näeme tegelikult, et viiendik surmadest tuleb meil praegu ainult selle ühe nakkushaiguse tõttu, mis viitab olulisele liigsuremusele,“ ütles Ficher.
Fischer tõi välja ka kolm erinevat prognoosi, mis kõik eeldavad seda, et nakatumise tase hakkab alla minema. „Esimene on see, kus me hakkame ikkagi nägema veel paari nädala jooksul seda, et päevased nakatunute arvud ületavad 2000,“ rääkis ta ja lisas, et ületatakse ka 1000 haiglapatsiendi piir. „Kui selline olukord kestab päris mitu nädalat, ei pruugi see olla lihtsalt jõukohane.“
Teine stsenaarium ütleb, et langus saavutatakse, aga mitte nii kiiresti. Nakatumiskordaja R langeb 1,1–1,05 peale ja see võtab aega enne kui päevane nakatunute arv hakkab minema märkimisväärselt alla 1500 ja lõpuks ka alla 1000. Ka see tähendab Fischeri sõnul siiski pikka keerulist olukorda.
Kolmandas stsenaariumis näitab, et juba järgmise nädala lõpuks näeme kerget langust, mis kiireneb ja nakatumiskordaja jääb 0,8 peale püsima. See näitaks Fischeri sõnul tõesti seda, et juba maikuud võiksime vastu võtta väga rahulikult ja mitte ainult jaanipäeva, vaid ka maipühi välitingimustes sõpradega tähistada.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Lauri Läänemets (SDE), Helir-Valdor Seeder (I), Imre Sooäär (K), Siim Kallas (RE) ja Peeter Ernits (EKRE). Sõna võtsid veel Jevgeni Ossinovski (SDE), Riina Sikkut (SDE), Tarmo Kruusimäe (I), Leo Kunnas (EKRE).
