Foto Erik Peinar
Riigikogu sai vastuse neljale arupärimisele.
Riigikogu liikmed Vadim Belobrovtsev, Peeter Ernits, Aleksei Jevgrafov ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitasid peaminister Kristen Michalile arupärimise katastroofilise demograafilise olukorra kohta (nr 899).
Arupärijad soovisid teada, kas valitsusel on olemas pikemaajaline strateegia, kuidas parandada Eesti demograafilist olukorda ja märgatavalt tõsta sündimust.
Michal nentis, et madal sündimus on probleem. Ta selgitas, et madal ja langev sündimus ei ole ainult Eestis, sama probleem on üle Euroopa, Soomest Itaaliani. 2024. aastal oli vaid kuus Euroopa riiki – Iirimaa, Prantsusmaa, Küpros, Luksemburg, Malta ja Rootsi –, kus sünde oli rohkem kui surmasid. „2026. aastal moodustab Sotsiaalministeerium eelarvest peretoetuste ja vanemahüvitiste eelarve 750 miljonit eurot. Sarnast mahtu on Euroopas ette näidata vähestel riikidel ehk oleme toetuste poolest Euroopa tipus, aga riigipoolne raha ei ole määrav või kõige määravam laste saamisel,“ ütles peaminister. Ta lisas, et 2025. aastal valmis Sotsiaalministeeriumis analüüs ja ettepanekud laste saamise ja kasvatamise toetamiseks. Praegu koostab Sotsiaalministeerium valdkondade ülest tegevuskava, see valmib lähiajal..
Michal märkis, et rahvastikupoliitika kujundamine on pikaajaline tegevus ja valitsusteülene.
Peaminister selgitas, et koalitsioonileppes oleme kokku leppinud, et sündimuse mõjutegurite analüüsi põhjal kujundatakse laste sündi ja kasvatamist toetav strateegia. Selle üheks osaks on vanemahüvitise süsteemi muutmine paindlikumaks, et see vastaks paremini tänaste perede vajadustele ja toetaks pereelu korraldamist pikema aja jooksul. „Samas on selge, et see ei piirdu üksnes vanemahüvitisega. Sama oluline on eluasemekindlus, töö- ja pereelu parem ühildamine ning lastega peredele oluliste teenuste kättesaadavus. Just sellise tervikliku käsitluse alusel me seda küsimust ka lahendame,“ rääkis Michal.
Peaminister täpsustas, et Sotsiaalministeerium on koostamas ja valitsusele esitamas valdkondade ülest tegevuskava, milles on muu hulgas järgmised ettepanekud: tugevdada järjestikuste sündide kaitset; kahe lapse sünni vahel toimunud palgakasv peab kajastuma järgmise lapse vanemahüvitises; vanemahüvitise kasutusõiguse laiendamine vanavanemale või teisele hooldajale, mis aitaks paremini ühildada töö- ja pereelu. Samuti meetmed, mis toetavad eluaseme kättesaadavust, näiteks EIS-i eluaseme kättesaadavuse meetmed, aga ka teise pensionisamba tagatiseks kasutamine. Ettepanekutes on ka üksikvanema toetuse tõus, , viljatusravi suurem kättesaadavus ja noorte vaimse tervise toetamine.
Peaminister vastas veel arupärimisele e-hääletamise auditeerimissüsteemi puudujääkide kohta (nr 881) ja valitsuse poliitilise vastutuse kohta elektritootmisvõimsuste arendamise osas (nr 900).
Arupärimisele abivajavate laste ja noorte toetamise kohta (nr 939) vastas sotsiaalminister Karmen Joller.
Arupärijate ettepanekul arvati tänasest päevakorrast välja arupärimine erihoolekandeteenuse kättesaadavuse kohta (nr 954), millele pidi vastama sotsiaalminister Karmen Joller.
Vabas mikrofonis võttis sõna
Istung lõppes kell 19.38.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
