Riigikogu kuulas kolmapäevasel täiskogu istungil ära Riigikohtu esimehe Villu Kõve kohtukorralduse ülevaate, võttis vastu kaks seadust ning lõpetas 13 eelnõu teise lugemise; lastetoetusi tõstva eelnõu teine lugemine jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli ning see jätkub neljapäeval kell 10 algaval istungil.
Kõve ütles Riigikogu ees, et õigusemõistmine on Eestis tagatud, see on erapooletu, kohtuasju lahendatakse üldiselt mõistliku aja jooksul ning igaühel on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Samas on tema sõnul ka muret tekitavaid tendentse ja jätkuvalt lahendamata probleeme.
Kõve tõi esile kohtuasjade arvu üldise kasvu, mille tõttu on töökoormusega toimetulek ka kohtutele üha suurem väljakutse. Samuti väheneb tema sõnul tasapisi, kuid pidevalt kohtumenetluse kiirus. „Põhiline murekoht, millega ma tahaksin nüüd välja tulla siin, seondub kohtusüsteemi sisemiste muredega: kohtute ülekoormus, kohtunike põlvkonnavahetus ja õigushariduse probleemid,“ ütles ta.
Tema sõnul on viimastel aastatel astutud olukorra leevendamiseks küll mõningaid samme, näiteks loodud juurde kohtunikukohti ja jagatud asju ühekordselt ümber, kuid seda on siiski vähe. „Kohtunike arvates on vaja ikkagi kohtunike arvu ja kohtusüsteemi finantseerimist oluliselt suurendada. Juba eelmine aasta märkisin ka, et lisaks võiks kaaluda üleminekut kohtuasjade tervikuna üleriigilisele jagamisele. Rahaline kokkuhoid võiks tekkida kohtuvõrgustiku ülevaatamisest. Kokkuhoiukohti on ka menetluste optimeerimisel,“ rääkis Kõve.
Lisaks tunnevad kohtunikud Kõve sõnul puudust sotsiaalsetest garantiidest: taastada tuleks kohtuniku töövõimehüvitis ning pikalt ametis olnud kohtunikke motiveeriks ka staažist sõltuv lisatasu. „Samuti võiks olla lisamotivaator suurtes kohtutes täiendavate juhtimisstruktuuride loomine ja võimalus end seeläbi teostada, mis, ma loodan, saab ka tehtud. Motivatsiooni säilitamiseks ja oskuste parandamiseks tuleks võimaldada kohtunikule ulatuslikumalt ja lihtsamalt roteerumist ja eelkõige hiljem ametisse naasmist teiste kohtute, täitevvõimuasutuste, haridusasutuste või organisatsioonide vahel,“ ütles Riigikohtu esimees.
