Riigikogu esimees Jüri Ratas kinnitas tänasel Baltimaade ja Rootsi parlamentide esimeeste kohtumisel Riias, et lääneriigid ei hülga Ukrainat, kes võitleb demokraatliku maailmakorra eest ning riigile peab jääma avatuks nii NATO uks kui Euroopa Liidu perspektiiv.
Riias täna kohtunud Riigikogu esimees Jüri Ratas, Läti parlamendi esimees Ināra Mūrniece, Leedu parlamendi esimees Viktorija Čmilytė-Nielsen ja Rootsi parlamendi aseesimees Åsa Lindestam andsid ka ühise pressikonverentsi.
Ratas ütles pressikonverentsil, et NATO uks peab jääma avatuks igale riigile, kes täidab liikmelisuse nõuded. „Vastuvõtuotsust ei dikteeri ükski mitteliige, ükskõik kui agressiivne ta ka poleks. Ukraina saab vabalt valida oma tee,“ ütles Ratas. Tema sõnul väärib ja vajab Ukraina ka Euroopa Liidu liikmelisuse perspektiivi. „Ukrainlased on oma sihikindlust näidanud juba 2014. aastal ning nad on viimase kaheksa aastaga teinud ära suure töö ühiskonna ümberkorraldamisel. Neid jõupingutusi tuleks arvesse võtta tulevase liikmesuse perspektiivis,“ sõnas Ratas.
„Arutasime täna, mida võiksime veel ära teha, et toetada Ukrainat ja ukrainlasi nende võitluses,“ ütles Ratas. „Lisaks sellele, mida Euroopa Liidu ja NATO liikmed, on juba teinud, peame näitame üles otsustavust agressori tõrjumiseks ja tema tegude eest vastutusele võtmiseks. Sanktsioonid peavad olema sihipärased ja neid tuleb rakendada kõrgeimal tasemel.“
Ratase sõnul on ütlematagi selge, et nii sõjaline kui ka humanitaarabi Ukrainale peavad jätkuma kuni sõja lõpuni. Samuti oleme me valmis abistama sõja eest põgenevaid inimesi.
Parlamendid saavad Ratase sõnul Ukrainat toetada ka võttes vastu riiklikke avaldusi ja resolutsioone, näidates üles oma toetust Ukrainale parlamentaarsetes assambleedes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, nõudes Venemaa agressiooni viivitamatut lõpetamist ja kõigi Venemaa vägede väljaviimist Ukrainast.
Ratas rääkis pressikonverentsil, et viimastel päevadel on maailm olnud tunnistajaks rahvusvahelise õiguse jämedale rikkumisele, agressioonile suveräänse riigi vastu ja jõhkratele inimõiguste rikkumistele. „See polnud üllatus – agressor ei varjanud oma plaane,“ rääkis Ratas ja meenutas, et see alatu kuritegu suveräänse riigi vastu tuletab meelde midagi sarnast eelmisest sajandist kui Nõukogude Liit kasutas sama taktikat 1939. aasta novembris Soomet rünnates. „Stalin kaotas sõja toona ja Putin kaotab nüüd,“ sõnas Ratas.
