Riigi peaprokuröri Andres Parmas: Süstemaatiline varastamine ei tohiks olla kuritegu
Riigi peaprokuröri Andres Parmase hinnangul võiks mitmed praegused kuriteod, näiteks süstemaatilise varastamise või korduva lubadeta sõitmise väärteoks ümber nimetada. Maikuus hoo sisse saanud aruteluga on liitunud nii ministeeriumid kui riigikogu.
Mai keskel kogunes riigikogu õiguskomisjonis väärikas seltskond. Külalisi oli nii justiits- kui siseministeeriumist, politseist, advokatuurist ja Harju maakohtust. Ettepaneku korraldada arutelu dekriminaliseerimise teemal tegi riigi peaprokurör Andres Parmas.
“Liiga palju tegusid on kuriteona karistatavaks tunnistatud,” ütles Parmas. “Ja on ka silmatorkavalt suur hulk inimesi, kes on kuriteo toimepanemise eest karistatud.” Ta möönis, et ilmselt ongi palju neid, kes reeglitest lugu ei pea.
“Aga teiselt poolt on võimalik, et meil ei ole paigas see õige tasakaalupunkt, milliste reeglite rikkumine peaks olema karistatav kõige karmima mõõdupuu järgi ehk siis kuriteona,” lisas Parmas.
Komisjonis tutvustas peaprokurör kolme kuritegu, mille võiks edaspidi väärteoks hinnata. Neist esimene on süstemaatiline vargus.
“Kui keegi varastab kolm pudelit õlut ja ta varastab need ühe korraga, siis on tegemist väärteoga. Kui ta varastab iga päev ühe pudeli õlut, siis on inimene kurjategija,” märkis Parmas.
Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid tuletas meelde, et sarivarguse kriminaliseerimist toetas parlament 2008. aastal. Toona leiti, see aitaks karistamatuse tundest hoogu saavaid pisivargaid ohjeldada.
Parmase sõnul pole sellest seadusepunktist tegelikult kasu. Nii kriminaalmenetlus kui inimeste vanglas hoidmine on kallid, aga pärast vanglast vabanemist läheb süstemaatiline varas uuesti vargile.
Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt tutvustas komisjonis politseilt pärit analüüsi, mis jagas vargad kolme suuremasse gruppi. Neist esimeses on professionaalid, kellele vargilkäimine on tulus elukutse. Teine suurem grupp on narkomaanid, kes varastavad kaubanduskeskustest kõike, mida nad vähegi kätte saavad. Kolmas grupp on alkohoolikud, kes varastavad endale joogipoolist.
“See, et riik on otsustanud, et me karistame neid inimesi nagu kurjategijaid, tähendab seda, et me tegeleme mitte probleemiga, vaid probleemi tagajärjega,” ütles Parmas.
Parmas rõhutas, et karistus ei võta alkohoolikult või narkomaanilt ära põhjust, mis teda vargile ajab. “Need inimesed on ühiskonnaliikmetena sisuliselt maha kantud,” on peaprokurör kriitiline. “Me ei püüa isegi mitte nägu teha, et me tahaksime, et neist inimestest saaks ühiskonda panustajad.”
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Liisa Abel teatas õiguskomisjonis, et siseministeerium toetab süstemaatiliste pisivarguste dekriminaliseerimist. Abel lisas, et karistamisest hoopis olulisem on sõltuvushäirete ennetamine. Sama meelt on Parmas. “Kuskilt on need alkohoolikud ja narkomaanid ju pärit, nad on kusagilt alustanud,” ütles Parmas.
Kas kriminaalse varguse piir võiks tõusta 400 euroni?
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
