Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Vassili Novaku sõnul oli eile erakordselt suure töökoormusega päev ja samas ei olnud tegu kriitilise olukorraga ega kriisiga. Ohtu teenuse toimepidavusele polnud eile kordagi, kõik kiireloomulised patsiendid said vastava abi ja ükski kiirabi patsient teenindamata ei jäänud. Kriitiliste olukordade jaoks on haiglal vastavad tegevuskavad, eile ei olnud nende käivitamiseks alust.
Dr Novaku sõnul oli eile tegu intensiivse tööpäevaga, kus samaaegselt saabus tavapärase 1-2 kriitilise traumapatsiendi asemel järjestikku 8 raske polütraumaga patsienti, lisaks keskmisest enam kriitiliste kardioloogiliste ja neuroloogiliste terviseriketega patsiente. Meeskond tegutses võimekuse piiril. Seejuures polnud kordagi ohtu teenuse toimepidavusele, ja kõik eluohtlikus seisundis või kiireloomulist abi vajavad patsiendid said vastava abi. Pealelõunal olid kiirabidel pikemad ooteajad, mõne tunniga ooteajad lühenesid ja õhtuks taastus tavaolukord.
Selliseid olukordi, kus kriitiliste patsientide hulk on korraga suurem, tuleb aeg-ajalt ikka ette, eriti hea ilmaga suvel ja ootamatu libedusega talvel. Kui võimalik, suunatakse siis osa kiirabikutseid teistesse Tallinna haiglatesse, vajaduse jätkuval kasvamisel mujale. Sellise sekkumise otsuse teeb kiirabi välijuht koostöös Regionaalhaigla vastutava valvearstiga. Eile saadeti nii kaks patsienti Lääne-Tallinna Keskhaiglasse, maakonnahaiglatesse saatmise vajadust ei olnud. Üksi kiirabi patsient haiglas teenindamata ei jäänud.
Novaki sõnul oli tegu mitme erineva sündmusega ja patsiendid saabusid päeva jooksul. Seal oli näiteks õnnetusjuhtum ehitusel, kus kahe inimese tellingutelt kukkumisega kaasnesid rasked traumad. Veidi hiljem saabus liiklusõnnetuses kannatanu, seejärel kõrgelt kukkunud mees, siis mootorrattur, kes sõitis teelt välja ja vajas kiiret operatsiooni. Seejärel taas kõrguselt kukkunud noormees, kes jäi raskete vigastustega haiglaravile. Lisaks toodi 16-a noormees, kes oli kukkunud mootorrattahüppel. Regionaalhaigla on piirkondlik traumakeskus, kes selliste juhtumitega tegeleb ja need traumad vajavad kohest abi, olles kõrgeim prioriteet meie EMOs.
Haigla toimepidavusplaan tagab ka masskannatanute situatsioonide lahendamise. Selliste olukordade jaoks on tegevusplaanid, mida polnud põhjust eile käivitada. Eilses olukorras piisas triaažist, mis hindas iga patsiendi seisundit.
Olukordades, kus on vaja lisapersonali, kutsutakse inimesed kodunt välja, kui on vaja lisaruumi, on haiglas ka selleks võimalused – näiteks on meie aatriumi võimalik vajadusel lisada voodikohti. Sellises olukorras saame juba ühe tunniga oluliselt suurendada haigla võimekust. Need tegevused alustatakse, kui Terviseameti poolt muudetakse valmisolekutaset, millega paratamatult kaasneb ravistandardi muutmine. Eilse sellist olukorda ja vajadust ei olnud. Dr Novaki sõnul ei vasta tõele väide infosulust – Tallinna kiirabi välijuht oli temaga otsekontaktis, samuti toimus suhtlus Terviseameti kriisivalveisikuga.
Kriitiliste olukordade hindamiseks on haiglal toimiv protsess, vajadusel käivitatakse vastav tegevusplaan, nii ka edaspidi. Tegu polnud uue olukorraga, vaid seda on aastaid aeg-ajalt esinenud. Probleemi lõplikuks lahendamiseks on vaja koostööd ja keskset juhtimist vähemalt piirkondlikul tasemel patsientide teekondade parimaks toimimiseks. Tallinna tervishoiuasutuste liitmine võiks olla üks samm lahenduse suunas.
