Leinapäeval,14. juunil, heiskavad Eesti lipu leinalipuna kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Nõukogude Liidu repressioonide ohvreid on oodatud ka kõik teised leinalipu heiskamisega mälestama. Leinalipp heisatakse hiljemalt kell 8 hommikul ja langetatakse kell 22.00.
14. juunil mälestame kõiki 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Toimub traditsiooniline mälestustseremoonia Maarjamäe Kommunismiohvrite memoriaalis. Üle Eesti toimub mitmeid erinevaid sündmusi, millest inimesed on oodatud osa võtma.
Loe täpsemalt leinapäeva sündmuste kohta Inimõiguste Instituudi https://juunikuuditamine.eihr.ee/ ja Eesti Memento Liidu https://www.memento.ee/uudised/ kodulehelt.
Lipu heiskamine leinalipuna
Lipumasti heisatakse leinalipp nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse lipumasti keskkohta. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp lipumasti tippu ja seejärel langetatakse.
Lipuvardaga Eesti lipu leinalipuna heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune ja ca 3300 mm pikkune (2 x lipu pikkus) must lint.
Kui lipurivis on ka teisi lippe, siis välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide lippe üldjuhul ei langetata, need asendatakse leinalipuna heisatud Eesti lipuga. Eesti maakondade, omavalitsuste ning asutuste ja organisatsioonide lipud heisatakse lipurivis koos Eesti lipuga leinalipuna.
Taust
Ööl vastu 14. juunit 1941 toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivorganid Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Ohvrite hulgas oli 132 alla aasta vanust ja ka vagunis sündinud last, 1378 kuni seitsmeaastast last ning 15 üle 80aastast rauka, kellest vanim oli 87aastane. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest.
