“Kuu aega tagasi lõpetasin coaxili võtmise, tehes seda doosi järk järgulise vähendamisega, aga enesetunne halvenes järsult. Seepärast tahaksin teada, kas olen antidepressantidest sõltuvuses, et mu keha ei oska enam ilma nendeta rahulik olla? Sümptomiteks on näiteks surinad jalgades, südamepekslemine, hirmuhood, kõhuprobleemid, rahutus, kurbus jne,” rääkis noor naisterahvas antidepressantide kasutamise lõpetamisele järgnenud võõrutusnähtudest.
Psühhiaatriliste ravimite kasutamine on viimastel aastatel Eestis järjepidevalt tõusnud, viidates ravimiameti sõnul vaimsete häirete paremale ära tundmisele, diagnoosimisele ja ravile. Samal ajal väidetakse ametist, nagu antidepressandid sõltuvust ei tekitakski. Ometi näitavad arvukad uuringud ja ka psühhiaatrilisi ravimeid kasutanud inimeste tunnistused vastupidist.
“Antidepressante kasutatakse peamiselt, nagu nimigi ütleb, depressiivsete häirete raviks,” rääkis ravimiameti ohutusjärelvalvebüroo spetsialist Katrin Kurvits. “Lisaks leiavad need kasutust ka teiste häirete, näiteks ärevushäirete ja valusündroomide ravis.” Spetsialisti sõnul kestab ravi antidepressantidega mitmeid kuid ning tuleb lõpetada järkjärgult. “See on selleks, et vältida ärajäämanähtude teket. Aga antidepressandid ei tekita sõltuvust,” märkis Kurvits.
Paraku on just ärajäämanähud kui sellised üheks sõltuvuse tunnuseks, nagu antidepressantidega läbi viidud uuringud juba ka aastakümneid kinnitavad. Nii näitas 1998. aastal Harvardis läbi viidud laiaulatuslik uuring, et 66 protsenti inimestest, kes võtsid paroksetiini, samuti 60 protsenti neist, kes kasutasid sertraliini, kogesid ka võõrutussümptomeid antidepressandi doosi kiiresti vähendades või juhul, kui nad unustasid rohtu kasvõi paar päeva võtta. Üks teine uuring jällegi näitas, et venlafaksiini kasutamise lõpetajatest kogesid võõrutussümptomeid 78 protsenti osalejatest. Samu toimeaineid sisaldavaid antidepressante kirjutatakse laialdaselt välja ka Eestis.
Psühhiaatriliste ravimite kuritarvitajate ega sõltlaste arv pole teada
„Antidepressandid ehk depressioonivastased ravimid on vaimset tervist mõjutava toimega ravimid, mille seast on Eestis kasutusel palju erineva toimemehhanismiga antidepressante,” rääkis Kurvits. “Tõhususe poolest need üksteisest oluliselt ei erine, kuid erinevatel toimeainetel on oma spetsiifiline toime, mida on võimalik ära kasutada konkreetsel patsiendil parima ravitulemuse saavutamiseks. Eestis kasutatakse kõige enam SSRI ehk selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid rühma antidepressante. Nende hulka kuuluvad näiteks estsitalopraam ja sertraliin.”
Uuringud on näidanud, et antidepressantide loobumisega kaasnevad võõrutusnähud on patsientidele äärmiselt häirivad. Nii kogesid ühe uuringu järgi nelikümmend protsenti inimestest, kes antidepressantide kogust vähendasid, võimetuks tegevaid võõrutustümptomeid, mille tõttu nad ei saanud isegi tööl käia. Kakskümmend viis protsenti uuritutest pöördus erakorralise meditsiini abi poole ning pooled võtsid ühendust arstiga, et võõrutusnähtude üle arutada. Sellegipoolest ravimiamet psühhiaatrias kasutatavate ravimite kuritarvitamisega ega nendest sõltuvusse jäävate inimeste hulgaga kursis ei ole.
„See, kui palju inimesi ravimeid kuritarvitab või nendest sõltuvuses on, pole teada,” tõdes Kurvits. Ometi pole raskusi leidmaks ohtralt tõendusmaterjali inimestest, kes erinevatest psühhiaatrias kasutatavatest ravimitest – alates antidepressantide ja rahustite ning lõpetades unerohtude ja antipsühhootikumidega – ilmsesti sõltuvusse jäävad, kogedes nende kasutamise lõpetamisel raskeid ärajäämanähtusid ning otsides nende vastu abi ka arstidelt. Eesti külastatuima tervisenõustamise keskkonna kliinik.ee portaalist võib igaüks selliseid lugusid kerge vaevaga ohtralt leida ja lugeda.
Psühhiaater soovitas antidepressante edasi võtta
Nii näiteks leiame kõnealusest portaalist alapealkirja alt “sõltuvus antidepressantidest” järgmised read: “Olen 25 aastane naisterahvas. Ärevushood piinavad alates 16 eluaastast. Antidepressante olen kasutanud ärevuse vähendamiseks circa 3 aastat oma elust vahelduvate pausidega – kord coaxil, siis xanax, siis cipramil üks tablett päevas. Kuu aega tagasi lõpetasin coaxili võtmise, tehes seda doosi järkjärgulise vähendamisega, aga enesetunne halvenes järsult. Teen sporti, ujumist, aeroobikat ja pilatest, liigun palju jalgsi jne… Seepärast tahaksingi teada, kas olen antidepressantidest sõltuvuses, et mu keha ei oska enam ilma nendeta rahulik olla? Sümptomiteks on näiteks surinad jalgades, südamepekslemine, hirmuhood, kõhuprobleemid, rahutus, kurbus jne.”
Psühhiaater dr Jüri Ennet soovitab seepeale noorele naisele antidepressante väikeses annuses edasi võtta, tegeledes lisaks ka oma väärtushinnangute paika panemisega. Üsna ilmsest on aga tegemist psühhiaatrilistest ravimitest tekkinud sõltuvusega ja nendest võõrutamise keeruka protsessi ühe etapiga. Oma ala eksperdid jaotavad antidepressantide võõrutussümptomid eeskätt kahte kategooriasse: psühhiaatrilised ja meditsiinilised sümptomid. Psühhiaatrilisteks võõrutussümptomiteks on näiteks depressioon, energiapuudus, ärevus, insomnia, ärrituvus, rahutus, impulsiivsus, hallutsinatsioonid ja suitsiidi- või vägivallaimpulsid.
Juba 2004. aasta märtsis hoiatas USA Toidu- ja ravimiamet (FDA), et antidepressantide võõrutusnähud võivad muuta patsiendi isegi suitsidaalseks – mis on omakorda üsna irooniline, kuna just suitsidaalsete mõtete ravimiseks neid algselt kasutama hakatigi. Meditsiiniliste võõrutussümptomite alla käivad sellised nähud nagu peapööritus, tasakaaluhäired, iiveldus, oksendamine, gripilaadsed nähud, valud, higistamine, peavalud, värinad, põletavad aistingud ja elekrtilised, shokilaadsed aistingud ajus. On tõendeid ka selle kohta, et antidepressantide lõpetamine võib esile kutsuda hüpomaaniat ja maaniat.
Rahusteid kirjutati pereprobleemidest tingitud ärevuse raviks
Ka üks ajakirjanikuga oma lugu jaganud, viiekümnendates aastates naisterahvas rääkis, kuidas aastaid tagasi kujunenud raskekujulise ravimisõltuvuse tõttu psühhiaatriakliinikusse ravile sattus. Rahusteid ja antidepressante kirjutas naisele välja ta oma perearst ning enne kliinikusse ravile jõudmist ei konsulteerinud ta eriharidust omava psühhiaatriga nende kasutamise osas kordagi.
“Tagantjärele olen aru saanud, et depressiooni ja ärevuse peamiseks põhjuseks oli toonane halb läbisaamine oma abikaasaga,” rääkis naine. Kui ta vaimseid probleeme oma perearstile kurtis, siis kirjutas see talle esmalt rahusteid. Hiljem lisandusid antidepressandid, halva enesetunde jätkuvalt püsimisel aga veel ka teist liiki rahustid ja unerohud.
“Alguses aitasid need mind hästi, aga ühest hetkest hakkas toime nagu nõrgemaks jääma. Siis oli vaja kogust suurendada või veel midagi juurde võtta, et endist toimet tagasi saada,” rääkis rahustitest ja antidepressantidest lõpuks tõsisesse sõltuvusse jäänud naine. Ühel hetkel jõudis asi nii kaugele, et naine kukkus liiga suure ravimikoguse tõttu lihtsalt kokku ning tema abikaasa kutsus talle kiirabi – peale seda sattuski naine edasi psühhiaatriahaiglasse, kus kasutatavate ravimite doose järk-järgult vähendama hakati.
“Mitmeid kuid tundsin end lihtsalt nagu zombi. Polnud mingeid emotsioone, mingit elujõudu,” rääkis naine viie aasta tagustest mälestustest. Praeguseks on ta suutnud ravimite nõiaringist siiski välja tulla ning kinnitas, et hoiab psühhiaatrilistest rohtudest edaspidi kaugele eemale. “Alguses võib ju tunduda, nagu need aitaksid, aga hiljem oled veel koledamas kohas kui alguses olidki,” nentis ta.
Ravimiameti ohutusjärelvalvebüroo spetsialisti Katrin Kurvitsa sõnul kasutatakse rahusteid ärevuse ja pingetunde leevendamiseks. Lisaks võib neil olla ka krambivastane, lihaseid lõõgastav ja und soodustav toime. “Eestis kasutatakse rahustitena valdavalt bensodiasepiinide rühma kuuluvaid ravimeid nagu diasepaam, alprasolaam ja lorasepaam,” rääkis Kurvits.
Rahustid jõuavad ka “mustale turule” ja noorte kätesse
Ehkki erinevalt antidepressantidest ja -psühhootikumidest on rahustide tarvitamise osakaal Eestis eelnevate aastatega võrreldes samaks jäänud, siis kinnitavad noorema generatsiooni esindajad, et psühhiaatrilisi ravimeid – eriti just rahustina kasutatavat xanaxit – liigub ringi ka illegaalsel uimastiturul, kust noored seda ebasihipäraselt näiteks peo suuremaks nautimiseks või niisama lõõgastumiseks hangivad. Paraku on selliste ravimite puhul oht sõltuvuse tekkimiseks ja üledoosiks suur.
Ka politsei- ja piirivalveametist mööndi, et retseptiravimite ebaseaduslik müük ja järelikult ka nende ravimite ebaotstarbepärane kasutamine koguvad üha suuremat populaarsust. “Paraku on retseptiravimite ebaseaduslik müük kasvutrendis,” tõdes põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro. “Näeme seda eeskätt sotsiaalmeedia seire põhjal. Sama kinnitavad ka noorte hulgas läbi viidud uuringud.”
Pikaro sõnul ootab politsei parajasti värskemate uuringute tulemusi, kuid pole alust arvata, nagu oleks olukord vahepeal paremuse poole läinud. “Mistahes psühhotroopse retseptiravimi edasi müümine teisele inimesele on osa kuritegelikust ärist ja politsei võitleb sellega igapäevaselt,” märkis politseijuht. Tema sõnul valmistab retseptiravimite levitamine ja tarvitamine noorte seas ning sotsiaalmeedia kasutamine nende levitamiseks politseile muret.
Ravimiametist kinnitati samuti, et teatud rahusteid tuleb kasutada vaid lühiajaliselt, kuna on oht tolerantsuse tekkeks ja sõltuvuse kujunemiseks. Tolerantsus tähendab siinkohal, et patsiendil on vaja üha suuremat kogust selleks, et kogeda endisega võrreldavat mõju. Sõltuvust näitab aga see, kui konkreetse aine mitte saamise või liiga väikese koguse korral kaasnevad psühhiaatrilised või meditsiinilised ärajäämanähud.
