Kõige enim tunnevad inimesed praegu tarneraskustega ravimitest puudust diabeediravimist Ozempic ja lastele sobivatest vedelatest antibiootikumidest, sõnas ravimiameti spetsialist Stella Sulaoja. Püsivalt on puudu ligi sajast ravimist, kuid enamik neist on asendatavad.
Samuti on apteekide käsimüügi riiulitelt praegu ära ostetud siirupina manustatav populaarne allergiaravim Zyrtec, kuid ravimiameti andmetel peaksid selle tarneraskused lõppema algaval nädalal.
“Ozempicu ja lastele sobivate vedelate antibiootikute tarned küll toimuvad, kuid ei kata täielikult kõigi patsientide vajadust ning osadel patsientidel tuleb tarneraskuste lõppemiseni kasutada alternatiivseid ravimeid,” ütles ravimiameti sisse- ja väljaveo järelvalve büroo spetsialist Stella Sulaoja.
Tema sõnul on viimasel viiel aastal olnud igal ajahetkel Eestis tarneraskus ligi sajal ravimil. “Enamik tarneraskustest ei põhjusta patsientidele probleeme, sest puuduv ravim on asendatav kas sama toimeaine, annuse ja ravimvormiga ravimiga või mõne teise toimeaine, kuid sama näidustusega ravimiga. Mõne ravimi asendamiseks tuleb patsiendil uue retsepti saamiseks pöörduda arsti poole, kui apteegis lahendust leida ei õnnestu,” rääkis Sulaoja.
Juhul kui ravimi tarneraskus on pikaajaline või otsustab tootja sootuks ravimi turustamise lõpetada, otsib ravimiamet koostöös müügiloa hoidjate, hulgimüüjate ja arstide erialaseltsidega võimalusi teistes riikides müügiluba omavate võõrkeelses pakendis ravimite Eestisse tarnimiseks. “Kui tarneraskus hõlmab kogu Euroopat, siis on hulgimüüjatel keeruline ka võõrkeelses pakendis ravimeid leida,” märkas Sulaoja.
Võib ka juhtuda, et teatud toimeainega retseptiravimit pole olnud apteekides saada juba üle aasta. Nii on näiteks dermatoloogilise ravimiga Soolantra. “Müügiloa hoidja andmetel on tegemist logistiliste probleemidega, millele viimastel andmetel loodetakse lahendus leida selle aasta kolmanda kvartali alguseks,” sõnas Sulaoja.
Olukorras, kus patsiendile vajalik ravim pole Eestis saadaval ning arsti hinnangul pole võimalik ravimit asendada mõne teise Eesti müügiloaga samal näidustusel kasutatava ravimiga, on arstil võimalik teha ravimiametile retsept-taotlus müügiloata ravimi ehk mõnes teise Euroopa riigi müügiloaga võõrkeelses pakendis ravimi kasutamiseks.
“Kui taotlus saab positiivse otsuse, pöördub patsient apteeki ja apteek koostöös hulgimüüjatega otsib võimalusi vastava ravimi tellimiseks välisriikidest,” sõnas Sulaoja.
Teine võimalus, mida ka mitmed eestlased ravimite tarneraskuste tõttu kasutavad, on ravimiturism ehk ravimi ostmiseks lähiriiki reisimine. “Tänapäeval reisitakse palju ning ravimeid ostetakse igapäevaselt ka välisriikide apteekidest. Eestis välja kirjutatud digiretsepti alusel saab ravimeid osta ka Soomes, Poolas, Horvaatias ja Portugalis ja vastupidi,” selgitas Sulaoja.
Sulaoja kutsus välismaalt ravimite ostjaid üles valvsusele, sest kui mõnel ravimil on globaalsed tarneraskused, siis see on võimalus kuritegeliku tulu teenimiseks võltsitud ravimitega. “Ohtlike võltsingute vältimiseks ja oma tervise kaitsmiseks osta ravimid üksnes tegevusloaga apteegist ja Euroopa Liidu ühtset logo kandvast internetiapteegist,” sõnas Sulaoja.
Ravimiameti järelevalveosakonna juhataja Liis Prii sõnul tuleb ravimite tarneraskuste puhul arvestada, et need on riigipiiride ülesed, võibolla ka globaalsed.
“Ühelgi riigil ei ole õnnestunud seni tarneraskusi elimineerida, kuigi sellega tegeletakse väga aktiivselt. Põhiline rõhk on pandud kiiretele lahendustele, et tagada see, et tootjatel oleks info vajaduste kohta, sest tootjal on kohustus tagada vajadusele vastav tootmine, aga kui tootja prognoos on olnud tegelikust olukorrast erinev, siis neid maa alt välja võluda ei saa,” ütles Prii Vikerraadio saates “Uudis+”.
“Lihtsam on, kui sama toimeainet ja ravimit toodab mitu tootjat, kuid ka see ei pruugi olukorda lahendada, kui probleemi põhjuseks on toimeainega kättesaadavus või ka olukord, kui üks tootja langeb ära, siis on hädas ka teised tootjad, sest nad pole arvestanud muutustega turul,” lisas Prii.
Err.ee
