Ravimiamet on eelmise nädala seisuga läbi vaadanud 30 vaktsiinikahju hüvitise taotlust, millest neljal juhul on seos vaktsiini ja terviserikke vahel ameti hinnangul tõenäoline. Seega pole nendel juhtudel ravimiametil vastuväiteid kahju hüvitamiseks, kuid lõpliku otsuse teeb haigekassa.
Eelmise nädala lõpu seisuga oli ravimiametini jõudnud 318 vaktsiinikahju hüvitise taotlust, haigekassas on neid ootel veel mõned sajad. Reedese seisuga oli amet jõudnud läbi vaadata 30 taotlust, millest neljal juhul on põhjuslik seos vaktsiini ja terviserikke vahel ravimiameti hinnangul tõenäoline.
“Olukordi, kus saaks väga kindlalt öelda, et terviserikkel on seos vaktsiiniga, on väga vähe. Nende juhtumite alla kuuluks näiteks pärast vaktsineerimist saadud anafülaktiline šokk ja sellest tekkinud tüsistused. Seega saame üldjuhul öelda, et on tõenäoline, et terviserike on vaktsiinist või on tõenäolisem, et see on millestki muust. Nendel neljal juhul pole ravimiametil inimestele vaktsiinikahjude eest hüvitise maksmiseks takistusi, kuid lõpliku otsuse ja hüvitise summa määrab haigekassa,” rääkis ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla ERR-ile.
Uusküla sõnul algab võimaliku vaktsiinikahju määramise protseduur haigekassast, kuhu inimene teeb taotluse. “Haigekassa vaatab, kas kõik dokumendid on olemas ja selgitab välja diagnoosi. Inimesed on oma kirjeldustes tihti ebamäärased ja panevad ühte patta kõik erinevad kaebused. Kui haigekassa leiab haiguse määramise järel, et kõik vajalik info on taotluses olemas, saadetakse see edasi meile,” rääkis Uusküla.
Seaduse järgi on ravimiametil õigus kontrollida taotluse esitaja andmeid tervishoiu infosüsteemist. “Varem meil seda luba polnud, saime õiguse andmeid vaadata alles 23. mail, kuigi taotlusi sai haigekassale hakata esitama 1. mail. Tänaseks oleme andnud hinnangu 30 taotlusele ja edastanud need haigekassale, kusjuures tegelik tähtaeg on neil taotlustel olnud 3.-13. august. Seega oleme töötanud lubatust tunduvalt kiiremini,” rääkis Uusküla.
Siiski on Uusküla murelik, kas amet ikka saab kõigi taotluste hindamisega tähtajaks valmis, sest arvutus näitab, et päevas jõutakse läbi vaadata keskmiselt kolme taotluse andmed. Hinnangu andmist peab Uusküla keeruliseks protsessiks.
“Esmalt vaatame, kas võimalikel kõrvalnähtudel ja vaktsiinil on ajaline seos. Näiteks on juhtumeid, kus inimene on saanud vaktsiini kevadel, aga terviserike tekib sügisel ehk ajaline seos ilmselgelt puudub, kuid et inimesel on õigus teha taotlus, siis meieni see jõuab,” ütles Uusküla.
Hindamisel vaadatakse taotleja andmeid varasemast ajast – milliseid haiguseid on ta põdenud ja põeb, ning milliseid ravimeid on ta võtnud. “See on detektiivitöö, mõnikord oleme vaadanud andmeid alates 2014. aastast,” rääkis Uusküla. Kui terviseriket täna vaktsiiniga põhjuslikult ei seostata, siis otsivad ravimiameti spetsialistid andmeid meditsiinikirjandusest või juhukirjeldustest, vaatavad Euroopa kõrvaltoimete andmebaasis teatiste arvu ja kokkulangevust taotluse juhtumiga ning peavad vajadusel nõu erialaeksperdiga.
Kaasatakse erialaeksperte
Mai lõpu seisuga on ravimiametisse jõudnud neli surmajuhtumi ja vaktsiiniseose hindamise taotlust. “Üks nendest on meile teada varasemast kõrvaltoime teatisena ning siis esitatud andmete põhjal hindasime seose võimalikuks. Nüüd on ligipääs rohkematele andmetele ja soovime kindlasti kaasata erialaeksperdi. Selle taotluse tähtaeg on juuli lõpus. Kaks taotlust saatsime tagasi, sest taotlusest oli puudu lahanguaruanne ja neljandat taotlust pole jõudnud veel hinnata,” ütles Uusküla.
Vaktsiinikahjude taotluste hindamisega tegeleb ravimiametis kolm inimest, kellest üks tegeleb ainult taotluste hindamisega ja kaks osaliselt, sest ka tavapärane töö tahab tegemist. “Peame pingutama, sest vaktsiinikindlustuse käivitumise esimestel päevadel saadeti taotlusi väga palju. Kuid tänaseks on meil välja kujunenud oma süsteem ja oleme praegu tähtaegade täitmise osas optimistlikud,” ütles Uusküla.
Vaktsiinikahju hüvitis on ühekordne väljamakstav hüvitis inimesele, kellel on Covid-19 vastase vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus. Hüvitist on õigust saada vaid neil, kelle tervisehäda on kestnud vähemalt neli kuud ning on arstide poolt fikseeritud.
Vaktsiinikahjude hüvitiseks välja makstavad summad algavad 2000 eurost, üliraske tervisekahjustuse või surma korral on hüvitiseks 100 000 eurot.
Err.ee
