Laupäeval, 22. jaanuaril lõppes rahvaloenduse e-küsitluse etapp, mille käigus loendati esialgsete andmete põhjal kokku 568 891 inimest ehk 43% Eesti elanikest.
Tänavune rahvaloendus toimub valdavalt registrite põhjal, kuid sellele lisaks andsid ligi pooled Eesti inimesed veel vabatahtlikult oma sisendi e-ankeedi täitmise näol.
„Suur tänu kõigile, kes leidsid hetke, et veebis rahvaloenduse lühike e-ankeet täita. Vastamine ei olnud kõigile kohustuslik ja seda enam teeb rõõmu, et inimesed niivõrd keerulisel ajal palvele reageerisid ning sellega rahvaloenduse õnnestumisse olulise panuse andsid,“ ütles statistikaameti peadirektor Urmet Lee.
Kõige enam panustasid inimesed Tartu linnas ja Harjumaal, kus e-ankeedi täitis 49% vähemalt 15-aastastest elanikest. Samuti näitavad esialgsed andmed, et aktiivsed vastajad olid 40–65-aastased naised, passiivsemad aga noored mehed.
Lühikene e-ankeet, mis tänavusel rahvaloendusel täita tuli, annab teadlastele ja otsustajatele väärtusliku lisainfot inimeste keelte- ja murreteoskuse, tervise ning usuliste tõekspidamiste kohta. Küsimustiku täitmine oli vabatahtlik, välja arvatud juhuvalimile, kuhu kuulub üle 61 000 inimese üle Eesti kõikidest omavalitsustest.
Rahvaloendus jätkub väiksemas mahus 1.–28. veebruarini. Kõigi nendega, kes kuuluvad kohustuslikku juhuvalimisse, aga mingil põhjusel veebis ei vastanud, võtavad veebruaris ühendust küsitlejad. „Esmalt võtame inimestega ühendust telefoni teel, kodukülastused on Covidi-aega arvestades viimane võimalus ning ka need toimuvad ainult eelneval kokkuleppel,“ lisas Lee.
Rahvaloendus on ainus uuring, mis annab pildi Eesti rahvastikust ja elust ühel ajahetkel. Seekordsel rahvaloendusel kasutatakse kombineeritud meetodit: valdavalt kogub statistikaamet vajaliku info ligi 30 riiklikust andmekogust, lisaküsitlusega palutakse inimestelt infot vaid registrites puuduvate enesehinnanguliste tunnuste kohta. Rahvaloenduse tulemusi hakatakse järk-järgult avaldama alates juunist 2022 kuni aasta lõpuni.
Rahvaloenduse e-ankeedi vastamismäär maakonniti (22.01 seisuga):
- Harju maakond (v.a Tallinn) –48,5%
- Tartu linn – 48,5%
- Tartu maakond (v.a Tartu linn) – 46,6%
- Rapla maakond – 42,4%
- Hiiu maakond – 39,9%
- Lääne maakond – 39,8%
- Saare maakond – 39,7%
- Järva maakond – 39,6%
- Lääne-Viru maakond – 38,8%
- Viljandi maakond – 38,5%
- Pärnu maakond – 37,8%
- Põlva maakond – 36,3%
- Jõgeva maakond – 35,6%
- Võru maakond – 35,6%
- Tallinn – 35,4%
- Valga maakond – 31,3%
- Ida-Viru maakond – 20,6%
Loe lähemalt: rahvaloendus.ee.
