Rahandusminister Annely Akkermann esitas valitsuskabinetile arutamiseks hoiu-laenuühistute (HLÜ) seaduse muudatused, mille jõustumisel kehtestatakse hoiustele Tagatisfondi kaitse ja ühistud viiakse ka finantsinspektsiooni järelevalve alla.
Muudatuste eesmärk on see, et moodustuksid ühistupangad, mis on ka oma olemuselt ühistud, teatas ministeerium. Väikestes ühistutes, kus kaasatud hoiuste maht ei pruugi küll väga suur olla, puudub praegu kindlus, et kui midagi läheb valesti, siis on inimeste raha ikkagi kaitstud.
Rahandusministeerium esitab valitsuskabinetile seadusemuudatused, kus HLÜ-dele kehtestatakse kolmes etapis uued nõuded.
Esimeses etapis saab uusi ühistuid alates selle aasta märtsikuust moodustada üksnes ühistupangana ja 1. juulist keelatakse hoiuseintresside reklaam.
Teises etapis kehtestatakse seaduseelnõu kohaselt nõue anda liikmetele infot nii liikme enda kontoseisu kui ühistu finantsseisu kohta. Piiratakse volitamist ja kehtestatakse täiendavad nõuded finantsauditile ning täiendavad sobivus- ja usaldusväärsuse nõuded hoiu-laenuühistute juhtidele.
Kolmandas etapis peavad HLÜ-d hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks saama finantsinspektsioonilt panga või ühistupanga loa. Ühistupankadele kohalduvad kõik samad nõuded nagu pankadele, välja arvatud osakapitali nõue, mis võib 5 miljoni euro asemel olla 1 miljon eurot.
Kui HLÜ panga tegevusluba ei saa, ei pea ta oma tegevust päris lõpetama, vaid võib jätkata nn tavalise tulundusühistuna, kus hoiuste kaasamine on keelatud. Säilib ka võimalus osutada makseteenuseid või pakkuda tarbijatele laene, kui selleks on finantsinspektsiooni väljastatud makseasutuse või krediidiandja tegevusluba.
Eesti Panga andmetel tegutseb Eestis praegu 21 HLÜ-d.
Err.ee
