Psühholoogiline vägivald suhetes võib põhjustada tõsiseid tagajärgi, kuid psühholoogilist vägivalda ei tunnistata alati, kuna see ei ilmne kehal verevalumitena. Loetlesime viis asja, mida psühholoogilise vägivalla kohta teada.
1. Psühholoogiline vägivald algab sageli delikaatselt
Emotsionaalne väärkohtlemine suhetes ei ole suhte alguses alati ilmne. Suhtes võib olla esialgne põnevus ja romantika. Psühholoogiline vägivald algab sageli peene manipuleerimise ja vihjega.
“Näiteks võib vaimselt kuritahtlik partner seada kahtluse alla teise inimese viisi oma tööd või õpinguid teha. Ülekuulamine võib olla suunatud ka kodule, riietusele või isegi välimusele,” ütleb Naisten Linja vägivallatöö ekspert Pamela Peltonen.
Sageli hakkab partner kahtlema ka sotsiaalses elus väljaspool suhet ja vihjama, kas sõbrad või sugulased vajavad nüüd nii palju nägemist. Kui aga teine inimene korraldab kohtumisi lähedastega, võib partner soovida tulla koosolekuid jälgima. Kui koosolekud toimuvad ilma partnerita, võib tulemuseks olla vaikne kooliminek, pingeline õhkkond ja isegi raevuhood.
2. Need on psühholoogilise vägivalla selged märgid
Varsti pärast esimest hoiatusmärki hakkab psühholoogiline vägivald avalduma teise kontrolli ja lugupidamatu käitumise vormis, nagu naeruvääristamine, mollifitseerimine ja põlgus.
– Alguses võivad solvangud olla maskeeritud naljadeks, kuid need võivad aja jooksul süveneda.
Psühholoogilist vägivalda saab ära tunda ka siis, kui suhtes ei julgeta end vabalt väljendada, ei suudeta kinni hoida oma piiridest või ei suudeta end kaitsta tagajärgede kartuses.
“Terves suhtes oleme võrdsed. Näiteks vaidluse korral ei ole kummalgi ülekaalu ja mõlemal on lubatud oma sõna sekka öelda. Vaimselt kuritahtlikus suhtes pole see võimalik, sest hirm ja ärevus on olemas, kui teine alistub, survestab ja ähvardab.
Vaimne väärkohtlemine avaldub tavaliselt ka haiglase armukadedusena. Sel juhul on armukadedus selline, et see piirab teise poole sotsiaalset elu.
– Tervel suhtel on kolm komponenti: partneri ja võib-olla ka vastastikuste sõpradega koos veedetud aeg, eraldi veedetud aeg oma sõprade ja lähedastega ilma partnerita ning oma aeg üksi. Suhtes, kus on psühholoogiline vägivald, need ei realiseeru.
Sageli ei taha vägivallatseja, et ohver veedaks üldse aega kellegi teisega peale iseenda. Tema jaoks on väga suur probleem partneri sõprussuhted isikutega, kes on autori endaga samast soost.
3. Psühholoogiline vägivald põhjustab tõsiseid tagajärgi
Psühholoogiline vägivald kahjustab ohvri võimet toimida ja elu kontrollida. Selle tagajärjed on sageli väga tõsised ja pikaajalised. Psühholoogiline vägivald võib põhjustada näiteks traumajärgseid stressisümptomeid, nagu mälu- ja keskendumisraskused, enesetapumõtted, unehäired, teistest inimestest eemaldumine, kontrollimatud tagasilöögid, suurenenud erksus isegi siis, kui ohtu pole, ja paanikasümptomid.
“On palju traumasümptomeid, mis muudavad ohvri olemise väga raskeks. Olukord võib põhjustada ka õppimis- või töövõime kaotust või olulist vähenemist ning seega on psühholoogilisel vägivallal ka majanduslikud tagajärjed.
Psühholoogilise vägivalla ohvril võib tekkida ka ärevushäire või suur depressioon.
2. Need on psühholoogilise vägivalla selged märgid
Varsti pärast esimest hoiatusmärki hakkab psühholoogiline vägivald avalduma teise kontrolli ja lugupidamatu käitumise vormis, nagu naeruvääristamine, mollifitseerimine ja põlgus.
– Alguses võivad solvangud olla maskeeritud naljadeks, kuid need võivad aja jooksul süveneda.
Psühholoogilist vägivalda saab ära tunda ka siis, kui suhtes ei julgeta end vabalt väljendada, ei suudeta kinni hoida oma piiridest või ei suudeta end kaitsta tagajärgede kartuses.
“Terves suhtes oleme võrdsed. Näiteks vaidluse korral ei ole kummalgi ülekaalu ja mõlemal on lubatud oma sõna sekka öelda. Vaimselt kuritahtlikus suhtes pole see võimalik, sest hirm ja ärevus on olemas, kui teine alistub, survestab ja ähvardab.
Vaimne väärkohtlemine avaldub tavaliselt ka haiglase armukadedusena. Sel juhul on armukadedus selline, et see piirab teise poole sotsiaalset elu.
– Tervel suhtel on kolm komponenti: partneri ja võib-olla ka vastastikuste sõpradega koos veedetud aeg, eraldi veedetud aeg oma sõprade ja lähedastega ilma partnerita ning oma aeg üksi. Suhtes, kus on psühholoogiline vägivald, need ei realiseeru.
Sageli ei taha vägivallatseja, et ohver veedaks üldse aega kellegi teisega peale iseenda. Tema jaoks on väga suur probleem partneri sõprussuhted isikutega, kes on autori endaga samast soost.
3. Psühholoogiline vägivald põhjustab tõsiseid tagajärgi
Psühholoogiline vägivald kahjustab ohvri võimet toimida ja elu kontrollida. Selle tagajärjed on sageli väga tõsised ja pikaajalised. Psühholoogiline vägivald võib põhjustada näiteks traumajärgseid stressisümptomeid, nagu mälu- ja keskendumisraskused, enesetapumõtted, unehäired, teistest inimestest eemaldumine, kontrollimatud tagasilöögid, suurenenud erksus isegi siis, kui ohtu pole, ja paanikasümptomid.
“On palju traumasümptomeid, mis muudavad ohvri olemise väga raskeks. Olukord võib põhjustada ka õppimis- või töövõime kaotust või olulist vähenemist ning seega on psühholoogilisel vägivallal ka majanduslikud tagajärjed.
Psühholoogilise vägivalla ohvril võib tekkida ka ärevushäire või suur depressioon.
4. Psühholoogiline vägivald ei lõpe, kui vägivallatseja ei muutu
Ohvri sekkumine kurjategija tegevusse on tavaliselt kasutu. See võib olla isegi ohtlik, sest vägivallatseja ei seedi tema vastu settimist.
“Reeglina ei hooli vägivallatseja ohvri seisukohast. Loomulikult võib ta anda lubadusi ja heastamiskingitusi, kuid need on sageli lihtsalt manipuleerimine, millega vägivallatseja petab ohvrit uskuma teistsugusesse tulevikku ilma tõelise kavatsuseta muutuda.
Peltoneni sõnul ei ole paariteraapiast tavaliselt kasu suhetes, kus esineb lähisuhtevägivalda psühholoogilise vägivalla näol.
–Vägivallatseja kujutab sageli teistsugust inimest kui see, mis on kodus, ja võib ka terapeudiga manipuleerida. Samuti võib ta ohvrit kodus karistada teraapias ilmnenud asjade eest. Ohver omakorda ei suuda teraapias aus olla, sest ta kardab tagajärgi.
Niikaua kui ta, kes teostab psühholoogilist vägivalda, ei ole valmis ennast muutma, ei muutu olukord.
Ja kahjuks on fakt, et paljud inimesed seda ei tee. Nad ei tunne ohvrile kaasa ega näe endas ega oma tegudes midagi halba.
5. Teatud olukordades lahkuge kohe ühisest kodust
Vaimselt kuritahtlikust suhtest lahkuminek pole sageli lihtne. Võib-olla on täiesti võimatu isegi erinevust arutada.
Kui peres ei ole ühiseid lapsi, võib üheks võimaluseks olla soetada oma korter ja kolida sinna abikaasa eest salaja. Sellisel juhul on soovitatav hoida aadressi salajas. Laste puhul ei saa sellist otsust teha, kuna seaduse kohaselt ei saa teine vanem ühepoolselt otsustada lapse elukoha üle.
Paljudel juhtudel katkeb aga suhe perevägivallaga varjupaiga kaudu.
“Kui tunned, et elad kodus pidevas ohus või ohus, on see märk sellest, et ühisest kodust tasub lahkuda. Piisab vaid ohutundest: füüsilist vägivalda ei ole pidanud juhtuma. Ja kui vägivallatseja ähvardab füüsilise vägivallaga, on see kohe selge märk, et nüüd sealt välja tulla.
