Aastanumbri vahetumine on aeg, mil inimesed tahavad piiluda tulevikku ja aimu saada, mis uuel aastal varuks. Seetõttu on horoskoobid äärmiselt populaarsed. Tallinna Ülikooli psühholoog rääkis, et horoskoopidest võib ka kasu olla, sest panevad inimesed soovitu suunas tegutsema.

Loe huvitavaid horoskoope SIIT

Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping rääkis Raadio 2 saates “Pulss”, et inimestele ei meeldi määramatus. Näiliselt aitavad tähetarkade ennustused seda määramatust vähendada. Kui aasta lõpus horoskoop uuesti üle lugeda, leiavad inimesed üles need mõtted, mis täppi läksid. Sellel on Terepingi sõnul kindel põhjus, mida psühholoogid uurinud on: kinnituskalduvus.

Psühholoog selgitas, et kui horoskoope tähelepanelikult lugeda, võib paljude tähtkujude puhul märgata sarnast juttu. Tihti läheb midagi ikka nii, nagu mõni tähetark ennustas. “Siis me usumegi, et näed, horoskoop räägib tõtt. Seda, mis ei läinud täppi, ei panda tähele ja see ununeb,” lausus ta. Selles kinnituskalduvus väljendubki. “Me püüame leida kinnitust sellele, mida me juba enam-vähem teame ja usume. Ükskõik missugune tekst ka ei ole, me otsime sealt kinnitust sellele, mis meil on tegelikult juba olemas,” ütles Tereping.

Tereping rääkis, et psühholoog Bertram Forer tegi kunagi eksperimenti, kus palus tudengitel täita isiksusetesti. Pärast testi täitmist said kõik üliõpilased kirjelduse, millised inimesed nad on. Üliõpilastel paluti hinnata viie palli skaalal kuivõrd täppi ennustus läks. Keskmine hinne tuli 4,26. Suurem osa leidis seega, et isikukirjeldus oli adekvaatne. Üliõpilased aga ei teadnud, et kõik nad said täpselt samasuguse kirjelduse.

Tekst oli järgmine: “Sa vajad teiste heakskiitu ja imetlust, enda suhtes kipud olema kriitiline. Sul on palju kasutamata potentsiaali, mille saaksid enda kasuks tööle panna. Sinu isiksuses esineb küll nõrkusi, kuid üldiselt suudad neid kompenseerida. Seksuaalelus on sul esinenud probleeme. Väljapoole paistad distsiplineeritud ja enesekindel. Oled mõnikord seesmiselt ebakindel ja murelik. Ajuti kahtled sügavalt, kas langetasid õige otsuse.”

Tereping rääkis, et seda nimetatakse Foreri efektiks. Kui inimene usub, et midagi on kirjutatud spetsiaalselt tema jaoks, võtab ta kirjutatut oluliselt tõesemana kui siis, kui teab, et see on üldine jutt. Psühholoogi sõnul lähtutakse horoskoopide kirjutamisel sarnastest reeglitest. “Kui oled lõvi tähtkujus, siis usud seda kirjeldust märksa rohkem kui üldist juttu aasta kohta,” lausus ta.

Teise reegli järgi peaks olema ennustajal autoriteet. “Eks horoskoopide kirjutajad on ju pikka aega endale autoriteeti loonud,” rääkis Tereping. Kolmas reegel: horoskoop peaks olema enamasti positiivne. Lisaks võiks seal kirjas olla ka ebamäärast, mis vabandab välja selle, kui midagi täppi ei lähe. Inimene nopib enda jaoks positiivse ja seepärast horoskoope usutaksegi.

“See muidugi ei tähenda, et horoskoopide uskumine oleks mingil viisil kahjulik või nõme. Ennustustel on kalduvus täituda ja see mehhanism on väga lihtne. Kui ennustus on tehtud, siis inimene hakkabki teadvustama endale selle käitumise muutumist ja hakkab käituma ennustustele kohaselt,” selgitas Tereping.

Ta tõi näitena kuningas Oidipuse loo, mis juhtus ainult seepärast, et tehtud oli ennustus. Edasi hakkasid inimesed ise käituma viisil, et ennustus täituks. “See on nõndanimetatud isetäituva ennustuse fenomen. Kui ütled lapsele, et sa oled tubli, siis laps muutubki tublimaks. Kui hakkad last noomima, miks ta midagi ei teinud ja tegemata jättis, siis on efekt käitumise muutumisel palju väiksem,” rääkis psühholoog.

“See on ammu tõestatud, et tähtede ja tähtkujudega ei ole tulevikul mingit seost. Aga inimese käitumisele ei mõju mitte ainult objektiivsed asjad.”

“See on ammu tõestatud, et tähtede ja tähtkujudega ei ole tulevikul mingit seost. Aga inimese käitumisele ei mõju mitte ainult objektiivsed asjad, vaid ka see, kuidas ta mõtleb, kuidas ta oma elu mõtestab, mida ta oma elust arvab,” sõnas Tereping.

Horoskoopi tuleks tema sõnul võtta meelelahutusena. “Meelelahutust on inimestel tarvis, kasvõi selleks, et hoida positiivset toonust ja see aitab ka eesmärke saavutada,” lausus ta.

Uus aasta, uus mina

Uue aasta hakul annavad inimesed sageli ka lubadusi. “Inimene on selline loom, kes armastab kõige rohkem iseennast,” sõnas Tereping. Ta lisas, et muidugi on ka depressiivseid inimesi, kes usuvad, et nad ei ole midagi väärt. Suurem osa inimesi aga siiski armastab ennast. Seega on inimestel kujutlus, kes nad on ja milline oleks nende ideaalmina. Kuna aastavahetus on aeg, kus ollakse harjunud, et ees on ootamas midagi uut, on see psühholoogi sõnul hea aeg mõelda oma ideaalmina peale ja selle peale, kes olla tahetakse.

Tereping ütles, et enese motiveerimine on hea ja see muudab tõepoolest inimest paremaks. Seega võivad ka uusaastalubadused head olla. Kui aga lubadustega ei kaasne reaalseid tegusid, jäävadki need tühjadeks sõnadeks.

Selleks, et lubadused täituksid, on mitmeid soovitusi. Näiteks tasub Terepingi sõnul need kirja panna, siis on suurem tõenäosus, et neist kinni peetakse. “Kirjapandud asjad tõepoolest täituvad. Psühholoogid on uurinud, et kirjapanemine paneb inimesi mingil viisil soovitu suunas tegutsema. Veel parem on, kui mõne aja pärast võtad paberi välja ja vaatad, kuidas asjad on läinud,” lausus ta.

“Kirjapandud asjad tõepoolest täituvad. Psühholoogid on uurinud, et kirjapanemine paneb inimesi mingil viisil soovitu suunas tegutsema.”

Lubadusi andes tasub Terepingi sõnul olla mõistlik. “Ei maksa ette kujutada, et oled aasta pärast olümpiavõitja. See pole realistlik, kui sa juba ei ole kõva tegija. Kui soovid on realistlikud, siis need on justkui enda jaoks tehtud ennustused. Olgu nad kasvõi väikesed sammud. Kui on mingi suur eesmärk, siis kõige lihtsam on jagada need väikesteks sammudeks.” Seega tasub psühholoogi sõnul mõelda välja tegevuskava, et jõuda suure eesmärgini.

Üks enimlevinud lubadus uue aasta hakul on ilmselt seotud tervisega. Küll lubatakse kaalust alla võtta, rohkem trenni teha, tervislikult toituda või suitsetamisest loobuda. Taolised lubadused nurjuvad sageli seetõttu, et lubatakse näiteks 20 kilo alla võtta. Tereping soovitas aga minna konkreetsemaks ja näiteks lubada, et hommikusöögiks ei söö enam peekonivõileiba.

Lubaduste puhul on oluline sõnastamise küsimus. Ma tahan aasta lõpuks kaaluda 20 kilo või ma võtan 20 kilo alla. “Mitte niimoodi, et ma tahan või ehk õnnestub, aga ütle kindlasti, siis on tõenäosus suurem. See muidugi ei ole võluvits, et niipea kui sa ütled, see ka juhtub, aga tõenäosus on suurem ja elu ongi tõenäosuste jada. Mitte kunagi ei ole midagi sellist, mis on absoluutselt kindel. Ainult surm on absoluutselt kindel, aga millal see tuleb, seda me ju ei tea,” ütles Tereping.

Ta meenutas suhtlemistreener Peep Vainu motot. Kui sportlane läheb võistlema, siis ei peaks minema suhtumisega, et ei tea, kas õnnestub.  Mõelda tuleks, et lähen võitma ja ma tulen esimeseks. “Positiivsed ennustused muudavad tõepoolest inimese käitumist positiivses suunas,” lausus ta. Kui aga tulebki kehv tulemus, siis sellestki pole Terepingi sõnul midagi, sest süüdlasi leiab alati. “Küll oli süüdi määrdemees või oli ilm halb või oli konkurent ebainimlikult edukas,” ütles psühholoog.

Kaotaja mentaliteediga ei ole aga tema sõnul keegi kunagi võitnud. On muidugi inimesed, kes ongi rohkem kahtlevad, aga on ka optimiste. “Positiivse enesehinnanguga inimesed on edukamad ja see edu omakorda toetab positiivset enesehinnangut. Kõik need asjad on omavahel seotud,” sõnas ta.

Kui inimene on juba midagi saavutanud oma eesmärgi suunas, siis tasub seda psühholoogi sõnul ka tähistada. “Ole leebe enda vastu, ära ole liiga kriitiline. Rõhuta seda, mida oled oma eesmärkide saavutamisel saanud, siis hakkavad asjad tõepoolest nii minema nagu oled planeerinud,” ütles ta.

“Ära unusta, et aeg voolab ainult ühes suunas ja nagu liivaterakesed liivakellas jääb järelejäänud aega üha vähemaks. Kasuta seda aega, mis sulle antud on,” rääkis ta. Tasub mõelda ka positiivselt. “Teil on võimalus saada tõesti selleks, kelleks te tahate, aga ilma pingutuseta see ei tule,” lausus Tereping.

Err.ee