President Alar Karis tõi reedel esile, et valitsuse korduvad usaldushääletused ei suuda lahendada probleeme, mille lahendamine on riigikogu võimuses ja kohustuses.
Karis jättis välja kuulutamata 22. novembril riigikogus vastu võetud Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse. Põhjuseks oli, et seaduse vastuvõtt rikkus parlamendi menetlusreegleid ja see ei olnud kooskõlas põhiseadusega.Riigipea tõstatas küsimuse, kas valitsusel on õigus siduda eelnõusid usaldusküsimusega, kui riigikogus esineb obstruktsioon.
Tema arvates ei ole valitsusel sellist õigust.Riigikohus on märkinud, et piiramatu obstruktsioon võib muuta riigikogu töövõimetuks. Samas, kui valitsus vastab sellele piiramatu usaldusküsimuse sidumisega, võib see muuta erandliku menetluse tavapäraseks.
Karis rõhutas, et vaidlustatud seaduse muudatusettepanekud esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, mistõttu ei saa olukorda kirjeldada kui valitsuse ja riigikogu terviku vastuolu.Karis tõi välja, et konfliktid riigikogus tuleb lahendada riigikogu enda poolt, järgides põhiseaduslikke printsiipe. Ta rõhutas, et parlamendi tõhus toimimine on oluline, kuid eelnõu sidumine usaldusküsimusega piirab kõigi riigikogu liikmete õigusi, ka neid, kes ei ole obstruktsioonis osalenud.Karise sõnul ei sätesta põhiseadus täpselt, millal võib valitsus siduda eelnõu usaldusküsimusega, kuid see peaks hõlmama enamat kui ainult obstruktsiooni.
Riigikohus on öelnud, et eelnõu vastuvõtmine peab olema valitsuse hinnangul poliitika elluviimiseks vältimatu.
Praegusel juhul ei tundu see nii olevat.Karis, lähtudes eelnevast, on arvamusel, et Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus on vastuolus põhiseadusega ja vajab riigikogus uuesti arutamist ning kooskõlastamist põhiseadusega.
