Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas täna toetada õiguskantsleri ettepanekut viia põhiseadusega kooskõlla mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus, mis ei võimalda vältida aasta kestel hävinud või muul moel kasutusest välja langenud sõidukite maksustamist.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul oli komisjon õiguskantsleri seisukohtadega nõus ning leidis üksmeelselt, et täiskogul tuleb viia seadused põhiseadusega kooskõlla.
Rahanduskomisjon käsitleb õiguskantsleri ettepanekut taas järgmisel nädalal, kuid komisjoni liikme Mart Võrklaeva sõnul näib ka rahanduskomisjonis valitsevat sel teemal konsensus. „Nõustume õiguskantsleriga, et auto hävimise või näiteks varguse korral terve aasta eest mootorsõidukimaksu küsimine võib olla põhiseadusega vastuolus ja riivata inimeste õiglustunnet, ning peame õigeks teha need parandused seadustes,“ ütles ta.
Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus põhiseadusega vastuolus, kuna neis puuduvad sätted, mis arvestaksid vara hävimise või muid kasutusest väljalangemise juhtumeid. Liiklusseaduses puuduvad tema sõnul ka mitmed olulised registreerimistasu administreerimist reguleerivad sätted.
Madise selgitas oma ettepanekus, et kui auto registreeritakse kalendriaasta kestel, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda aasta lõpuni jäävate päevade eest. Kui aga mootorsõiduk hävib näiteks aasta esimesel päeval, nõutakse tema sõnul maks sisse kogu aasta eest, vaatamata sellele, et maksustatavat vara enam pole. „Kui inimene jaksab osta uue auto, tuleb tal maksu maksta vara eest, mida tal enam ei ole, ja ka vara eest, mis tal on. Kui vara tegelikult ei eksisteeri (see on hävinud või kadunud), siis maksuobjekt tegelikult puudub. Vara hävimise korral ei saa tagasi ka mootorsõidukimaksu teist osa – registreerimistasu,“ kirjutas ta.
Samas saab õiguskantsleri sõnul registreerimistasu tagasi, kui mootorsõiduk viiakse välismaale. „Mõlemal juhul on tehniliselt võimalik hävinud vara maksustamist vältida: samalaadsed arvutused tehakse aasta keskel registreeritud mootorsõiduki maksustamisel ja mootorsõiduki välismaale viimisel. Juhul kui riik saab maksu juurde määrata, on päevapõhine maksuarvestus võimalik, aga kui maksusummat tuleb vähendada, siis seadus päevapõhist maksuarvestust ette ei näe,“ märkis Madise ning tegi Riigikogule ettepaneku viia seadused põhiseadusega kooskõlla.
Ettepaneku arutamisel Riigikogu täiskogus esinevad ettekandega õiguskantsler ning Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja rahanduskomisjoni esindajad. Pärast ettekandeid ja küsimuste-vastuste vooru avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed, ning seejärel toimub hääletus. Õiguskantsleri ettepanek leiab toetust, kui selle poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui selle vastu. Ettepaneku arutamise aja määrab Riigikogu juhatus.
Kui õiguskantsleri ettepanek leiab täiskogus toetust, teeb Riigikogu esimees rahanduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, et viia seadused põhiseadusega kooskõlla.
