Kolmapäev , 24 aprill 2024
Erakorralised uudised
ms eckero

Piinlik lugu: nägemispuudega inimesed jäeti Helsingi-Tallinna laeval abita

Nägemispuudega soome naine Heidi ja tema seltskond jäid laeva restoranis ilma abita.

Naine suundus viieliikmelise nägemispuudega inimeste grupiga Helsingi-Tallinna kruiisile. Tagasiteel läksid sõbrad laeva puhvetisse, vahendab MTV.

Nägemispuudega inimesel on menüüst toidu leidmine sageli keeruline või võimatu. Seetõttu helistasime enne kruiisi laeva müügiteenindusse ja palusime laeva personali abi toidu leidmisel ja võtmisel. Jah, saab hakkama, ütles laeva müügiteenistus, ütles Heidi MTV uudistele.

Tagasiteel tahtis seltskond siiski veenduda, et palve on kindlasti kohale jõudnud. Heidi sõnul võtsid nad ühendust klienditeenindusega laeva infoletis. Sealt oli helistatud laeva restorani ja kinnitatud, et asi on korras.

Rahulolev seltskond suundus laeva restorani. Sissepääsu juures tervitavad restorani töötajad tavaliselt kliente, kontrollivad broneeringut ja suunavad seltskonna söögilaua äärde.

Seal andis restorani töötaja neile teada, et nad ei saa lubatud abi. Et neil sellist abiteenust pole, nendib Heidi. Tema sõnul ütles klienditeenindaja neile, et pole müügiteenindusest ega infost pärit juttu kuulnudki.

Meid poleks tulnud toita, oleksime vajanud ainult ühte inimest, kes teataks meile laual olevate toitude asukohad ja aitaks vähemalt ühel meie seltskonnast soovitud toitu võtta. See oleks võtnud paar minutit. Vastus oli ikka eitav, rääkis Heidi. Tema sõnul kirjeldas klienditeenindaja olukorda kui „konflikti”.

Seltskond suundus laua äärde ja otsustas tegutseda nii, et kõige parema nägemisega inimene toob toidu koos kellegi teisega. Seltskond pidi loobuma mõnusast ühisest õhtusöögist. Lisaks jõudis üks seltskonnast vaevalt ise süüa, kui pidi teistele süüa tooma.

Kui rühm palus juhtunu kohta kirjalikku ülevaadet, anti neile juhised liikumispuudega inimeste tingimuste kohta. Nende sõnul peab liikumispuudega inimene reisile ise abilise organiseerima.

See oli aga täiesti vale õpetus, sest vaegnägijad ei ole füüsilise puudega. Nii et kogu õpetus meile isegi ei kehtinud, nendib Heidi.

Lisaks ebaõigetele juhistele sai seltskond suulise hoiatuse, et ohtliku olukorra tekkides ei saa nad ise laevalt maha. Kui nad palusid juhtunu kohta kirjalikku ülevaadet, anti neile tagasiside vorm.

Kogu juhtum jättis väga halva tunde. Laeva personali sõnul oli tegemist müügi käigus tekkinud kommunikatsiooniprobleemiga. Tundsime aga, et meie invaliidsusgruppi ei tunnustatud ja meid isegi ei kuulatud. Jäin mõtlema, kus on see piir, et puudega inimesi aitama ei pea ja milline on klienditeeninduse olukord? rääkis Heidi.

Heidi sõnul jättis muidu mõnus laevakruiis halva tunde. See pidi olema elu parim kruiis, kuid see osutus halvimaks, ütles ta.

Heidi sõnul võivad puuetega inimesed olla niikuinii tundlikud, et nad häirivad teisi. Seetõttu püüavad paljud juba eelnevalt veenduda, et selliseid olukordi ei tekiks.

Eckerö Line’i turundus- ja kommunikatsioonidirektor Ida Toikka-Everi peab juhtumit väga kahetsusväärseks. Eckerö Line’i ligipääsetavuse tingimused on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi 2010. aasta reisijate õiguste määrusele, ütleb Toikka-Everi.

Ta peab Heidi juhtumit väga kahetsusväärseks ning nendib, et kogu laevafirmal on juhtunu pärast siiralt kahju.

Siin on asjad olnud peaaegu lõpuni, nagu peab. Klient on oma ligipääsetavuse vajadustest müügiteenindust ja infot aegsasti teavitanud. Kahjuks on aga müügiteenistuse ja restorani vahel tekkinud suhtlusprobleem. Ja meil on sellest väga kahju, ütleb Toikka-Everi.

Toikka-Everi ütleb, et laevafirma käib juhtunu läbi ja arendab oma tegevust ligipääsetavuse osas. Meil ​​on väga hea meel, et see asi päevakorda tuli, et saaksime oma tegevust arendada, lisab ta.

Nägemispuudega inimeste liidu juristi Taina Kölhi sõnul on puuetega inimeste diskrimineerimise keeld ja mõistlikud kohandused sätestatud võrdõiguslikkuse seaduses (YVL) ning sellega seonduvad kohustused on ka ÜRO puuetega inimeste konventsioonis.

Lisaks kehtib Kölhi sõnul juhtumile EL määrus nr 1177/2010 reisijate õiguste kohta mere- ja siseveeteedel.

Võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud diskrimineerimiskeeld kehtib muuhulgas kaupade ja teenuste pakkujatele ning seaduse § 8 kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida näiteks puude tõttu. Nii ÜRO puuetega inimeste konventsiooni artikli 2 kui ka YVL § 8 lõike 2 kohaselt on puudega inimesele mõistlike abinõude andmisest keeldumine diskrimineerimine. Vastavalt YVL §-le 15 peab kauba või teenuse pakkuja tegema antud olukorras vajalikud ja mõistlikud kohandused, et puudega inimene saaks teistega võrdsetel alustel üldkasutatavaid kaupu ja teenuseid, ütleb Kölhi.

Toimingut nimetatakse mõistlikuks korrigeerimiseks. See tähendab vajaduse korral üksikjuhtudel rakendatavaid vajalikke ja asjakohaseid muudatusi ja korraldusi, mis ei too kaasa ebaproportsionaalset ega ebamõistlikku koormust ning mis tagavad puuetega inimestele võimaluse nautida või kasutada kõiki inimõigusi ja põhivabadusi teistega võrdselt.

Kölhi nendib, et mõistlike kohanduste hindamisel on lähtutud puudega inimese vajadusest konkreetses olukorras.

Kölhi sõnul mõjutavad seda hinnangut muu hulgas ka teenusepakkuja suurus, finantsseisund, tegevuse iseloom ja ulatus ning kohanduste hinnangulised kulud.

Teisest küljest võib eriti ulatusliku tegevusega kauba- või teenusepakkujal olla vajalik ettevalmistus võimalikeks olukordadeks, mida peetakse kõige levinumaks, nt. füüsilise ja nägemispuudega inimesed.

Vaegnägijate Ühing märgib oma kodulehel, et kõik vaegnägijad ei kasuta valget keppi või juhtkoera, mistõttu nägemispuue ei pruugi väljastpoolt näha olla. Seetõttu on hea arvestada abi pakkumisega. Nägemispuudega inimeste ühingu andmetel on Soomes ligikaudu 60 000 vaegnägijat, kuid ainult umbes 10 000 neist on pimedad.

eestinen.fi

Vaata ka:

minuaeg.com uudised

NB! Internetis müüdavad isetehtud sõidukite numbrimärgid on ebaseaduslikud

Transpordiametini on üha enam jõudnud infot liikluses olevatest sõidukitest, millel kasutatakse keelatud numbrimärke. Samuti on

minuaeg.com uudised

Tiibeti toetusrühm külastab ametlikul visiidil dalai-laamat

Riigikogu Tiibeti toetusühma delegatsioon kohtub Indias Dharhamsalas dalai-laama Tenzin Gyatso, Tiibeti eksiilvalitsuse ning tiibetlaste pagulaskogukonnaga. 

error: Sisu on kaitstud!