Kallase sõnul on näiteks eestikeelse hariduse osas läbirääkijatel ühine arusaam selles, et nii alushariduse kui ka põhihariduse osas oleks üleminek 2024. aastal ja teatud omavalitsuste osas, kus on vaja erandeid teha, saab seda teha valitsuse tasandil. Ühtlasi moodustatakse valitsuse juurde keelenõukoda ehk ekspertide komisjon, kes hakkab andma soovitusi, kellele on mõistlik teha erandeid ja kellele mitte.
“Siin ma pean tänama sotsiaaldemokraate, kes on teinud suuri kompromisse, et see kokkulepe sünniks,” märkis Kallas.
Peretoetuste osas, mis on Kallase sõnul olnud niinimetatud suur tükk valitsusliidu kõnelustel, on Reformierakond valmis tegema kompromisse, samas kui Isamaa nõuab jätkuvalt oma maksimumi.
Elektrituru reformi puhul on Kallase sõnul kokkulepe olemas ehk luuakse võimalus universaalteenuse rakendamiseks, et energiahindu allapoole tuua. “Lisaks leppisime kokku, et inimestele elektri, kaugkütte ja gaasi pealt oleme valmis maksma toetust,” ütles Kallas.
“Meie jaoks on vaidluskoht see, et me oleme aru saanud, et me räägime ikkagi kütteperioodist, mitte mingist kommunismist, kus kõigile kogu aeg raha antakse. Ehk et energiakiriisi ületamine oleks ajaliselt piiratud kütteperioodiga ja ka mahuliselt. Me ei soovi anda signaali, et ärge muretsege, me maksame kõik kinni,” ütles Kallas.
Kõrgharidue rahastamise osas on Kallase sõnul jõutud kokkuleppele ehk järgmise riigieelarve strateegiaga tõuseb rahastus 15 protsenti ehk järgmisks neljaks aastaks seatakse trajektoor paika. “Ja otsustasime ka eile, et oleme valmis selle aasta lõpuni ülikoolidele eraldama täiendavat raha valitsuse reservist, et nad saaksid oma kohustusega toime tulla,” märkis Kallas.
