Rahandusministeerium plaanib muuta teise pensionisamba reegleid nii, et tulevikus oleks inimestel võimalik oma kogutud raha välja võtta ka osaliselt, kuid seda vaid ühel korral. Kuigi riigi hinnangul muudab see pensionisüsteemi paindlikumaks ja arvestab paremini inimeste erinevate elusituatsioonidega, näevad pangad selles sammus ka ohtu, et süsteem võib hoopis muutuda jäigemaks ja piiravamaks.
Mõne aasta eest ellu viidud pensionireform andis inimestele võimaluse oma teise samba säästud täielikult välja võtta. Selle otsusega kaasnes aga oluline piirang: süsteemist lahkunud said uuesti liituda alles kümne aasta pärast. Nüüd soovib riik seda perioodi lühendada viiele aastale, mida toetavad ka pangad, nähes selles võimalust parandada inimeste pikaajalist säästmiskäitumist.
Swedbanki investeerimisfondide juhi Age Petteri sõnul ei täitnud senine kümneaastane piirang oma eesmärki ning oli liiga karm meede, mis ei toetanud inimeste võimet pensioniks koguda. Lühem ooteaeg annaks inimestele rohkem paindlikkust ja julgustaks neid süsteemi naasma.
Samas toob uus eelnõu kaasa ka täiendava piirangu: edaspidi oleks enne pensioniiga võimalik kogutud raha välja võtta vaid ühekordselt. Pangad hoiatavad, et selline lähenemine võib tekitada inimestes ebakindlust ja hirmu, eriti olukordades, kus elu toob ootamatuid rahalisi vajadusi. Kui inimene teab, et tal on vaid üks võimalus raha kasutada, võib ta otsustada üldse mitte süsteemi naasta.
Rahandusminister Jürgen Ligi peab siiski uusi piiranguid põhjendatuks, viidates varasema pensionireformi negatiivsetele mõjudele. Tema sõnul ei ole tegemist liigse jäikusega, vaid katsega taastada süsteemi stabiilsus. Ligi rõhutab, et ainult esimesest pensionisambast ei piisa väärikaks äraelamiseks ning riik ei soovi olukorda, kus eakad sõltuvad peamiselt toimetulekutoetustest.
Eelnõu sisaldab ka kompromisslahendust: alates 2028. aastast plaanitakse võimaldada osalisi väljamakseid. See annaks inimestele võimaluse kasutada vaid osa oma kogutud rahast, jättes ülejäänu edasi kasvama. Pangad toetavad seda ideed, nähes selles tasakaalu paindlikkuse ja säästmise jätkamise vahel.
Age Petter rõhutab, et enne pensioniiga raha kasutamine peaks jääma erandiks, mitte muutuma tavapäraseks praktikaks. Samas tunnistab ta, et elus võib ette tulla olukordi, kus raha kättesaadavus on kriitilise tähtsusega. Osalise väljamakse võimalus aitaks selliseid olukordi leevendada ilma, et inimene peaks kogu oma säästu korraga kasutusele võtma.
Lisaks mõjutavad muudatused ka laiemat majandust. Kui inimesed võtavad raha ennetähtaegselt välja, peavad pensionifondid hoidma rohkem likviidseid varasid, mis omakorda piirab nende võimet teha pikaajalisi investeeringuid. See on juba avaldanud mõju Eesti majandusele, kuna kohalike investeeringute osakaal on märgatavalt vähenenud.
Rahandusminister Ligi sõnul on see paratamatu tagajärg: Eesti-sisesed investeeringud ei ole sama likviidsed kui rahvusvahelised, mistõttu peavad fondid olema valmis kiireks väljamakseks. See omakorda vähendab nende valmisolekut panustada kodumaisesse majandusse.
Pensionisüsteemi tulevikku mõjutab ka poliitiline ebakindlus. Praegune suund püüab teist sammast tugevdada ja taastada usaldust, kuid samal ajal kardetakse, et poliitiliste jõudude vahetudes võivad reeglid taas muutuda. See tekitab küsimuse süsteemi järjepidevuse kohta ning mõjutab inimeste usaldust pikaajalise säästmise vastu.
Rahandusminister usub siiski, et varasemate vigade kordamine ei ole enam nii lihtne, kuna inimesed on muutunud teadlikumaks ning mõistavad paremini pensionisüsteemi olulisust.
META-kirjeldus: Pensionireformi plaan muudab teise samba reegleid: osaline väljavõtmine lubatud, kuid uued piirangud tekitavad vastakaid arvamusi.
Loe teisi uudiseid SIIT
