Peatäitõbi
Täitõbi (pedikuloos) on viimastel aastatel üks süvenenumaid probleeme nii lasteasutustes kui hoolekandeasutustes. Pedikuloosi haigusjuhte ei registreerita aastast 2004, mistõttu puudub täpsem ülevaade haigestumisest.
Arusaam, et täid tekivad mustusest, on ekslikud. Nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest.
Koduloomad täisid ei levita. Peatäidega nakatumine toimub enamasti otseselt pea-pea kontaktil täitõve haigega.
Sagedamini esineb täitõbe 3-11 aastastel lasteaia-ja koolilastel, eriti tüdrukutel, kes nakatuvad otseses kokkupuutes teiste laste juustega või kammide, rätikute, patsikummide ning mütside vahendusel.
Järjepideva selgitustöö tulemusena oleme saavutanud, et pedikuloosi haigusjuhtumitest teavitavad valehäbita nii lapsevanemad kui ka koolide ja lasteaedade personal, mis on nakkuse piiramise seisukohast ääretult oluline, kontrollimaks teisi lapsi, leidmaks kontaktseid ja piiramaks nakatumist.
-
Haigustekitaja
Haigustekitajaks on peatäi (Pediculus humanus capitis).
Inimese peatäi on 2-4 mm seesamiseemne suurune, tiivutu, kuue jalaga, verd imev parasiit, kes elab inimese pea juustega kaetud alal.
Peatäid on pruunikat värvi, tingud on valkjad või kollakad ning umbes kolm korda täidest väiksemad.
Sobivaim temperatuur munemiseks ja munadest koorumiseks on +29 kuni +30°C.
Temperatuuril üle +44°C täid hukkuvad.
Täid säilivad väliskeskkonnas kuni 2 päeva.
Tingud võivad säilida väliskeskkonnas kuni kaks nädalat.
-
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on nakatunud inimene.
-
Levimine
Täi ei hüppa, lenda ega uju, aga suudab väga kiiresti liikuda/ronida. Seetõttu levivad vaid otsese kontaktiga nakatunud inimeste juustest, kammilt, mütsilt, kõrvaklappidelt, käterätilt jms.
Emane peatäi muneb päevas juuksejuurtele umbes 5-10 muna (tingud). Elu jooksul, mis kestab keskmiselt 30 päeva, tähendab see kokku 150-300 muna.
8-10 päeva möödudes kooruvad munadest noored täid ehk nümfid, kes peavad ellujäämiseks saama esimese 24 tunni jooksul imeda verd, muidu nad hukkuvad. Nümf ei ole võimeline paljunema ega nakatama. Nümfi koorumisel jääb juuksejuurtele valge kest, mis sealt ühe kuu jooksul ära kulub. 9-12 päeva möödudes saab nümfist täiskasvanud täi.Sobivaim temperatuur munemiseks ja munadest koorumiseks on +29 kuni +30°C. Temperatuuril üle +44°C täid hukkuvad.
Täid säilivad väliskeskkonnas kuni 2 päeva. Tingud võivad säilida väliskeskkonnas kuni kaks nädalat.
Peatäid levivad eelkõige seal, kus on palju inimesi ühes kohas koos, näiteks lastekollektiivis. -
Peiteperiood
Peiteperiood on ca kaks nädalat.
-
Haigusnähud
Algul kerge peanaha sügelus. Täide enamlevinud piirkonnaks on kõrvade tagused ning juuksepiir kukla piirkonnas. Hammustuskohtadele tekivad tugevalt sügelevad kublad. Intensiivse kratsimise järgselt tekib peanahal ja kaelal nahapõletik. Harvem võib tekkida tüsistusena mädapõletik ja lümfisõlmede suurenemine. Hoolikal vaatlusel võib täisid näha peanahal ning juuksejuure lähedale, kaela- ja kõrvataguste piirkonda muneb täi munad.
ENNETAMINE
Praktilisi nõuandeid lapsevanematele
- Kammimisel on täitõve diagnoosimisel oluline tähtsus, sest visuaalne kontroll ei ole piisavalt usaldusväärne.
- Peanaha sügelus tekib sageli alles nädalaid peale peatäidega nakatumist, mistõttu võib täinakkus jääda pikka aega avastamata. Seetõttu on oluline regulaarselt kontrollida kõiki oma pereliikmeid.
- Ravige kõiki nakatunuid samaaegselt.
- Enne ravišampooni kasutamist tutvuge kindlasti ravijuhisega ning kasutage vahendeid otstarbekohaselt.
- Taasnakatumise vältimiseks pesta pesumasinaga (veetemperatuur üle 60ºC) haigega kontaktis olnud riideesemed – mütsid, sallid, kraega riided, voodipesu jne. Kuivatite kasutamisel lähtuda kuumemast režiimist.
- Masinpesuks mitte sobivaid esemeid peaks hoidma vähemalt 2 nädalat suletud kilekotis või viima keemilisse puhastusse.
- Juukseharju, kamme ja patsikumme tuleks samuti töödelda kõrgel temperatuuril või siis lihtsalt ära visata.
- Puhastage korralikult tolmuimejaga kõik põrandad, vaibad, pehme mööbel ning seejärel vaheta tolmuimeja tolmukott, kuna tingude eluiga on kaks nädalat. Esemete ja põrandate puhastamisel kasutada aurupuhastit. Lisaks kodule tuleb suurpuhastus teha ka autos.
MIKS SAAB LAPS IKKA JA JÄLLE TÄID?
Kui munad ei sure esimese tõrjega, võivad need kooruda ja täi elutsükkel algab otsast peale. Seetõttu on eriti oluline kontrollida 8-10 päeva pärast uuesti, kas täitõrje oli edukas. Uuesti nakatumise põhjus võib olla ka selles, et teie laps on kokku puutunud mõne teise lapsega, kellele pole täitõrjet tehtud. Seetõttu tuleks lisaks koolile või lasteaiale teavitada ka kogu lapse suhtlusringi.
Kui leitakse elus täisid, tuleb tõrjet korrata ja seejärel kord nädalas pead kontrollida. Oluline on, et iga pereliikme juukseid kontrollitakse põhjalikult ega neis täisid pole. Selleks sobib spetsiaalne täikamm. Täivastase vahendiga töötlemine on vajalik üksnes siis, kui tuvastatakse aktiivne täidega nakatumine. Töödelge kõiki selliseid isikuid ühel ja samal päeval, et vältida uuesti nakatumist.
MIKS TULEB 8-10 PÄEVA MÖÖDUDES KONTROLLIDA UUESTI PEAD JA VAJADUSE KORRAL TEINE TÄITÕRJE TEHA?
See on seotud peatäi elutsükliga. Kuna munad on väga vastupanuvõimelised, on olemas võimalus, et mõned neist ei hävinud esimese ravi käigus. Noored täid kooruvad oma munadest 7-8 päeva pärast. Seetõttu tuleb juukseid 8-10 päeva möödudes uuesti kontrollida.
Teise täitõrjega, mis tehakse 8-10 päeva pärast, on võimalik tappa vahepealsel ajal allesjäänud munadest koorunud noored täid. Selle teise täitõrje eesmärk on katkestada täide elutsükkel. Samas soovitatakse siiski kontrollida juukseid ka muul ajal regulaarselt.
NB! Pedikuloosi ennetamisel saavutatakse häid tulemusi üksnes sel juhul, kui lastel, nende vanematel, lasteasutuste ning hooldekodude personalil on piisavad teadmised täitõve levikufaktoritest ning hea hügieenitava reeglite järgimine on kombeks igapäevaselt.
Iga laps ja täiskasvanu peab teadma, et nakatumise kõige suurem oht on peade vahetul kokkupuutel ja pikad lahtiolevad juuksed suurendavad seda ohtu.
Soovitatud meetmed täitõve (pedikuloosi) edasise leviku piiramiseks lastekollektiivis
- Peatäide avastamisel koolis/lasteaias tuleb viivitamata teavitada kõiki õpilasi ja nende vanemaid, lasteaias vanemaid personaalselt e-maili või e-kooli kaudu (arvestades isikuandmete kaitse seaduse nõudeid). Vanematel lasub kohustus kontrollida laste päid igapäevaselt.
- Kontrollida kõikidel klassi/rühmade (soovitavalt ka teiste klasside) õpilastel/lastel peatäide olemasolu.
- Peatäidega nakatunud lapsi kooli/lasteaeda ei lubata. Lapsed võivad kooli/lasteaeda naasta juhul, kui nad on täielikult peatäidest vabanenud. Haigestunud last ravitakse kodus (võib konsulteerida perearstiga, kes määrab ravi ja ütleb, millal laps võib kooli tagasi minna). Haige lapse vanematele soovitada kõiki pereliikmeid kontrollida.
- Võimalusel korraldada riietusesemete hoidmine riidehoius (garderoob ja spordisaali riietusruumid) selliselt, et oleks välditud nende omavaheline kokkupuutumine.
- Saastunud vahendite puhastamisel arvestada seda, et väliskeskkonnas jääb täi ellu kuni kaheks ööpäevaks ning tingud, mis on maha kukkunud, on kuni 2 nädalat elus. Juhul kui pedikuloosi kahtlusega õpilane võimles spordisaalis, tuleb koheselt korraldada spordimattide niiske puhastamine. Võimalusel kasutada aurupuhastit.
- Peatäide avastamisel rohkem kui viiel lapsel, tuleks teavitada haigestumisest terviseametit.
Täitõve (pedikuloosi) edasise leviku piiramiseks võetavad meetmed hooldekodus
- Hoolealuse vastuvõtul hooldekodusse kontrollida peatäide ja tingude olemasolu.
- Peatäidega nakatunutele teostada ravi.
- Peatäide avastamisel rohkem kui viiel hoolealusel tuleb teavitada terviseametit ja ka hoolealuste lähedasi (arvestades isikuandmete kaitse seaduse nõudeid). Hooldajatel lasub kohustus kontrollida hoolealuste päid igapäevaselt.
- Korraldada riietusesemete hoidmine selliselt, et oleks välditud nende omavaheline kokkupuutumine.
- Saastunud vahendite puhastamisel arvestada seda, et väliskeskkonnas jääb täi ellu kuni kaheks ööpäevaks ning tingud, mis on maha kukkunud, on kuni 2 nädalat elus.
