Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus

Minu jaoks on see kolmas kord peaministrina teie ees sügisekuulutajana seista ja tutvustada järgmise aasta eelarvet. Iga kord, kui ma olen seda teinud, olen ma uskunud, et järgmine aasta saab olema parem. Tagantjärele tarkusega asjadele vaadates oleks vist pigem pidanud lootma, et enam hullemaks minna ei saa. Päriselu on paraku tõestanud, et saab küll. Pandeemia, energiakriis, sõda – need on märksõnad, mis lähevad ajalukku iseloomustamaks viimast kolme aastat. Ja vaatamata kõigele, olen ma ka sellel aastal ikkagi optimist ja loodan, et asjad lähevad paremaks. Sest ega enam hullemaks ju minna ei saa.

Euroopa ja maailm on erakordselt keerulises olukorras. Kriisid on jätnud oma jälje ja majandusolud on Eestis ja lähiriikides olnud väga keerulised. Majanduskasv on viimase pooleteise aasta jooksul pöördunud languseks, sellele on tugeva tõuke andnud Põhjamaade majanduse jahenemine, millega meie majandus on tihedalt seotud.

Ühiskonnas on tunda sõjaväsimust, ka meil, eestlaste hulgas, aga me ei tohi väsida. Meie vastutus kogu maailma tuleviku eest on seda suurem, et kaks kolmandikku maailma elanikke elavad riikides, mis ei ole rakendanud sanktsioone Kremli sõjamasinale. Osaliselt on see tingitud sellest, et Venemaalt lähtuvat ohtu tajuvad kõige paremini tema naabrid. Samal ajal näevad nn. globaalses lõunas asuvad riigid Venemaale kehtestatud sanktsioonide taga hoopis võimalust odavalt Venemaa maavarasid importida.

Meil selliseid valikuid ei ole, meie valikud on paraku eksistentsiaalsed. Kui langeb Ukraina, võime meie olla järgmine sihtmärk Venemaa agressiivsele välispoliitikale. Me ei tohi karta Venemaale kehtestatud sanktsioonidest tingitud majanduslangust, me peame nii riigi kui rahvana jääma kindlaks oma vabadusetahtele ning me peame toetama Ukrainat võitluses ka meie vabaduse eest.

Vabadus ei ole tasuta lõuna meie liitlaste poolt kaetud laua ääres. Ja paraku ei ole julgeoleku tagamine maailma ühe kõige agressiivsema riigi naabruses ka odav lõbu. Me peame hoidma riigikaitse rahastamise prioriteetsena, seetõttu ületab Eesti riigi kaitse-eelarve kolme protsendi piiri ehk on 3,2% (1,3 miljarditeurot). Väga tahaks seda raha kulutada mingile muule eestimaalaste elu käegakatsutavalt paremaks muutvale asjale, aga meil pole valikut. Kui me ennast ise ei kaitse, ei kaitse meid keegi. Lisaks rahalisele panusele peame hoidma diplomaatias kokku liitlastega NATO-s ning arendama Euroopa Liidus tugevat majanduspoliitikat, ainult nii saame tagada rahu Euroopas. Me peame jätkuvalt toetama Ukrainat, ka siis kui vasturünnak tundub liiga aeglane. Meie ei tohi väsida, meie ei tohi kaotada lootust.

Keegi ei taha sõda, aga me mõistame eestlastena, et rahu ja rahu vahel on vahe. Me teame oma ajaloost, mida tähendab rahu Venemaa mõistes: massilised küüditamised, tapmised, meie keele ja kultuuri allasurumine. Küsimus ei saa olla ainult “kuidas me saavutame rahu”, vaid “kuidas aidata Ukrainat nii, et lõppeks Venemaa agressioonitsükkel”. Mina usun ja ma tahan oma usku jagada ka teiega, et see on võimalik.

Head kuulajad!

Analüütikud prognoosivad, et 2024. aasta on samm parema toimetuleku poole. Majanduses on näha positiivseid märke ning võiks uskuda, et majanduslanguse põhi on 2023. aastaga ületatud ja 2024. aastal läheb paremaks, toimub majanduse taastumine. Välisturgudel peaks järk-järgult taastuma nõudlus  ning senised kriisist taastumise tsüklid on näidanud, et Eesti ettevõtjad suudavad nõudluse taastudes ka kiirelt oma tootmismahte kasvatada ning suurendada eksporti. Ka investeeringud peaksid 2024. aastal pöörduma pärast kahe aastast langust taas kasvule. Alates 2024. aastast ületab sissetulekute kasv (hinnanguliselt 6,6%) mõnevõrra inflatsiooni, mis jääb 4,6% piiresse.

Vaatamata positiivsetele märkidele peab riigi eelarvepoliitika olema vastutustundlik. Valitsus on algatanud eelarvereeglite muutmise, et viia eelarvetasakaalu puudutavad reeglid täiel määral kooskõlla EL-i reeglistikuga ja kaotada Eesti enda poolt lisatud täiendavad nõuded, mis ei võimalda olla eelarvetasakaalu planeerimisel paindlikud. Saan kinnitada, et 2024. aasta eelarve koostamisel täidame Maastrichti eelarvekriteeriumi nõudeid ehk hoiame eelarve 2,86% defitsiidi piires. Kontrollitud eelarvepoliitikat ei ole tegelikult vaja mitte Euroopale, vaid eestlastele, sest euribori kasvuga suureneb intressikulude osakaal eelarves märgatavalt.  Kui varasemalt on intressikulude osakaal SKPst jäänud väiksemaks kui 0,1% tulenevalt Eesti madalast võlakoormusest, siis 2027. aastaks moodustavad intressikulud ligi 1,0% SKPst. Kui 2023. aastal on valitsussektori intressikulud prognoositavalt 174,8 miljonit eurot siis suvise majandusprognoosi kohaselt on 2027. aastal on intressikulu juba 483,9 miljonit eurot. Möödas on need ilusad ajad, kus igasugu majanduseksperdid nii Toompeal kui all-linnas ja kaugemalgi on rääkinud muinaslugusid nn.“tagastamatutest laenudest“. Miskipärast on nad tänaseks jäänud vait, aga loodetavasti on nad mitte unustatud. Sest nende õhutusel ja heakskiidul võetud laenude intressid tuletavad ennast meile kõigile meelde veel kaua-kaua. Nagu on öelnud Margaret Thatcher: “Ainus raha, mis valitsusel on, tuleb maksudest ja laenamisest – samadest maksudest, mille üle kõik kurdavad, et need on juba liiga kõrged; samadest laenudest, mis tõstavad intressimäärasid ja mis tuleb tagasi maksta.”

Head Riigikogu liikmed!

Nüüd täpsemalt 2024. aasta riigieelarvest. Kui ma peaksin ühe lausega iseloomustama järgmise aasta eelarvet, siis see on samm kulude kontrolli alla saamise või kuluralli lõpetamise poole. Me oleme viimasel seitsmel-kaheksal aastal elanud üle oma võimete ja see ei saa paraku igavesti jätkuda.

Alates 2016. aastast on hoogsalt tehtud püsikulusid suurendavaid eelarveotsusteid ilma, et oleks analüüsitud kas kuludel on püsivaid katteallikaid. Selle tulemusena on riigi rahandus viidud sügavasse miinusesse ja nii on eelarve kokkupanek sellel aastal olnud eriti keerulise lähtepunktiga ülesanne.

Tänu kevadel Riigikogus tehtud eelarvelistele otsustele ning suvel ministrite poolt tehtud kokkuhoiuotsustele on järgmise aasta nominaalne eelarve puudujääk 2,86% SKP-st, ehk 0,44 protsendipunkti väiksem kui sellel aastal (3,3% SKPst).

2024. aasta riigieelarve tulude maht on 16,8 miljardit eurot. Kulude maht on 17,7 miljardit eurot. Investeeringuid ning investeeringu toetusi on 1,9 miljardi ulatuses.

Valitsuse eelarvepoliitiline eesmärk on riigirahanduse olukorda sammhaaval parandada ning seetõttu on valitsussektori panus hoida nelja aastaga kokku ligi 350 miljonit väga oluline. Me soovime tõesti tuua riigivõla kontrolli alla. Eesti Vabariigi üheks oluliseks julgeolekugarantiiks on korras riigieelarve.

Erakordselt keerulises julgeolekupoliitilises olukorras on 2024. aasta riigieelarve koostamisel valitsus lähtunud viiest olulisest valdkonnast:

1. Eesti sõjalise riigikaitse ning laiapindse julgeoleku rahastamine
2. majanduskasvu toetamine läbi rohereformide
3. riigi rahanduse jätkusuutlikus
4. haridus
5. Ukraina toetamine.

Kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri sisemajanduse kogutoodangust, millele lisandub meie liitlaste vastuvõtmise kulu. Sellega suurendame tempokalt nii Eesti iseseisvat kaitsevõimet kui ka meie valmidust koos meie NATO liitlastega Eestit kaitsta. See on Venemaa agressioonisõja tõttu kujunenud julgeolekuolukorras hädavajalik.

Kaitseministeeriumi eesmärk on investeerida võimalikult palju üksuste varustamisse, et iga euro annaks tagasi kõige rohkem kaitsevõimet. Suuname rohkem kui 50% kaitse-eelarvest hangetesse, millega oleme NATO võrdluses esirinnas. Oleme oluliselt täiendanud laskemoonavarusid ja jätkame seda. Eesti kaitsevõime suureneb oluliselt nii maismaa-, õhu- kui meredomeenis.

Riigikaitse algab inimestest. Investeerime riigikaitsjatesse ja nende varustusse. Jätkame 20.000 võitlejani suurendatud maakaitse võitlusvõime hoidmist. Testime meie ajateenistusel põhineva reservarmee ja maakaitse valmidust. Kaitseliitu rahastame aastail 2024-2027 ligi 300 miljoni euroga, millest 227,9 miljonit on iga-aastane toetus ja lisaks maakaitset toetavad hanked 64,9 miljoni eest.

Tänavu on esimene kord, kui laiapindse julgeoleku rahastamiseks pani valitsus kokku eraldi kava, mis hõlmas seitset ministeeriumi ja riigikantseleid.  Uus formaat andis võimaluse omavahel võrrelda ja prioritiseerida väga erinevaid kriisideks vajalikke võimeid üle valitsemisalade ja sõeluda välja kõige kriitilisemad vajadused. Kokkuvõttes moodustab kava ühe terviku erinevateks kriisideks valmistumisel.

Laiapindse julgeoleku rahastamisel pöörasime erilist tähelepanu elanikkonnakaitsele rahastades ohuteavitust, evakuatsiooni korraldust, elanike kriisiks valmisolekut, KOV-ide kriisiks valmisolekut, katastroofimeditsiini ja vaimse tervise kriisiabi võimete arendamist.

Sisejulgeolekule eraldatud rahaga koolitatakse ja varustatakse edasi sisekaitse reservi ning tagatakse Ukraina kriisi alguses valitsuse otsuse alusel arendatud avaliku korra, massiohje ning demineerimistööde võimete säilitamist vajalikul tasemel.

Küberturbele eraldatud rahaga tagatakse riigi küberturbe võimete säilimine vajalikul tasemel.

Väga oluliseks peab valitsus desinformatsiooni leviku tõkestamist ning siin on võtmeroll heal haridusel. Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavva planeeritu elluviimine jätkub järgneval aastal täies mahus. Eelarve suureneb 27 miljoni euro võrra ning 2024. a on eestikeelsele haridusele üleminekuks ette nähtud 71,9 miljonit eurot. Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal.

Hea hariduse pakkumisel on võtmeroll motiveeritud õpetajal, seetõttu ka väga kitsastes eelarveoludes toimub ikkagi õpetajate palgatõus. Õpetajate tööjõukuludeks on 2024. a eelarves ette nähtud ligi 562 miljonit eurot, mis kasvab 25 miljoni euro võrra. Lisaks toetame esimest korda tööle asuvaid õpetajaid ja tugispetsialiste, eraldades lähtetoetuseks kokku 3,7 miljonit eurot.

2024. aasta eelarve koostamisel oli meil tähelepanu all ka majanduskeskkond ja seetõttu suuname märkimisväärsed summad investeeringutesse, millega ellu viia rohereforme ja käivitada majandust. Kokku suuname majandusse investeeringute ja investeeringutoetustena koguni 1,9 miljardit eurot. Investeeringud lähevad näiteks ehitusse ja taristute arendamisesse kui ka põllumajandusse, rohereformide elluviimisesse ja digiarendusse.

2024.aastal teeme järgmised investeeringud:

●         Taristusse suuname 400 miljonit eurot

●         Ehitusse ja rekonstrueerimisse suuname 298 miljonit eurot

●         Rail Baltica ehitamiseks investeerime 281 mln

●         CO2 vahenditest rahastatavaid investeeringuid, mis toetavad rohepööret, on kokku 245 miljonit eurot

●         IT alased investeeringuid on 117 miljonit eurot

Kõige eelneva kõrval saan kinnitada, et Ukraina toetamine on valitsusele jätkuvalt prioriteet. Oleme kokku leppinud, et Eesti jätkab Ukraina toetamist tulemaks toime Venemaa agressiooni mõjudega. Toetame neid nii läbi suurte rahvusvaheliste fondide, EL-i eelarve ja ka otse läbi enda riigi eelarve.  Ukraina ülesehituse toetuseks oleme planeerinud 2024.a. eelarves 30,21 miljonit. Täiendavalt on eelarvesse kavandatud 15 mln humanitaarabiks, ülesehituseks ja garantiide rakenduskuludeks.

Lugupeetud Riigikogu juhataja, riigikogu liikmed!

Lõppu ka üks halb uudis. Järgmise aasta riigieelarves ei ole sentigi nn.katuserahasid. Oleme koalitsioonis otsustanud, et katuserahade jagamine lõpeb. Suvel plahvatas skandaal vägagi küsitava teadusliku väärtusega uuringu üle. Praeguse koalitsiooni arvates on sellised rahaeraldised ja nende najal tehtud uuringud näidanud veenvalt, et nn. katuserahade süsteem on oma olemuselt läbipaistmatu ega ole kooskõlas hea valitsemise tavaga.

Lõpetuseks. 2024. aasta eelarve on samm selle poole, et lõpetada üle võimete elamine, leides õige tasakaalu valitsussektori kulude kokkuhoiu ja julgeoleku rahastamise vahel. 2024. aasta eelarve koostamiseks kokkulepitud suunad lasevad meil julgelt vaadata oma laste silmadesse, sest me ei soovi jätta tänaseid kohustusi oma laste kanda.

Ausatud Riigikogu, kutsun teid kõiki üles toetama valitsuse esitatud 2024. aasta riigieelarvet ja soovin teile konstruktiivset arutelu. Aitäh!