Peaminister Kaja Kallas pidas Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktusel kultuuripealinnas Tartus Eesti Rahva Muuseumis traditsioonilise kõne, milles rõhutas Eesti ühtekuuluvust Euroopaga, Ukraina toetamise olulisust, riigi julgeoleku ja demokraatliku riigikorra tähtsust. Samuti rääkis peaminister kriisides peituvatest võimalustest.
„Suures plaanis võib nii meie kui kogu maailma mured kokku võtta ühe sõnaga – sõda,“ märkis Kallas. „Suure sõja algusest saab ülehomme kaks aastat. Juba kaks aastat tõrjub Ukraina rahvas oma agressiivse naabri – Venemaa – rünnakuid ja kaitseb ennast erakordse vaprusega kõigil rinnetel. Kaitseb end, kuna on näinud, mis juhtub siis, kui venelased võidavad.“ Peaminister nentis, et kuigi sõjaväsimus levib, ei tohi Ukraina võitlusest ja kannatusest olla ükskõik ühelgi inimesel. „Ukraina president on sõja algusest palunud lääneriikidelt – sealhulgas ka meilt – abi, toetust ja solidaarsust. Ta ei ole meilt palunud, et me valaksime verd või riskiksime oma eludega. Ta on palunud meilt, et me oleksime valmis loobuma mõnest oma mugavusest selleks, et anda abi Ukrainale ja ukrainlastele. Nendele samadele ukrainlastele, kes juba kaks aastat valavad verd, higi ja pisaraid ka meie iseseisvuse eest.“
Vabariigi 106. sünnipäeva eel rõhutas Kallas, et Eesti on täna edukas riik, kellel on tugevad ja ustavad liitlased. Eesti panustab kaitsesse rohkem kui kunagi varem. „Võrdleme 10-aasta taguse ajaga ja avastame, et meie kaitse-eelarve on sel aastal neli korda suurem samas, kui kogu riigi eelarve maht on sama ajaga kasvanud ainult kaks korda.“ Peaminister nentis, et suurema osa maksutulust investeerib riik julgeoleku kindlustamisse. „Olgu see siis investeeringutena otsestesse kaitsekulutustesse, energiajulgeolekusse või kasvõi eesti-keelsele haridusele üleminekusse. Me teeme ära palju asju, mida oleks tulnud ammu teha ja mida praegu edasi lükata oleks lihtsalt vastutustundetu.“ Viidates Venemaale, tõdes peaminister: „Meil on ebameeldiv naaber, aga me tegutseme sihikindlalt selle nimel, et ta meid kunagi ei julgeks tülitada.“
Viimased neli aastat on kestnud erinevad kriisid ning peaministri sõnul ei seljata valitsus üksinda neist ühtegi. „Seda saame teha ainult kõik ühes koos, kokku hoides ja kokkuhoidlikult elades. Riik üksi ei saa kogu vastutust enda kanda võtta. Me kõik, iga inimene ja ettevõte, vastutame oma toimetuleku eest. Meie olemegi see oma riik, mingisugust teist Eestit ei ole meie kõrval olemas.
Samuti rääkis peaminister võimalustest, mis kriisides peituvad. „Iga kriis tähendab ka uusi võimalusi neile, kes on kiired ja nutikad. Me oleme näidanud oma võimekust kiirete muutustega kaasa minna ja neid vedada,“ ütles Kallas. Näiteks on käesolev kriis välja toonud suuri vajakajäämisi kogu maailma kaitsetööstuses. „Droonid, tark laskemoon, mehitamata sõjamasinad – need on näited ainult mõnedest relvadest, mille edukaks tootmiseks meil on head eeldused. Me oleme võimelised langetama kiireid poliitilisi otsuseid, meil on olemas ettevõtlikud inimesed ja nutikas tööjõud. Eestisse investeerimise vastu on viimasel ajal huvi üles näidanud mitmed suured rahvusvahelised kaitsetööstusettevõtted. See võiks anda olulise tõuke ka meie järgmiseks majandusarengu hüppeks.“
Kõne lõpu osas nentis Kallas, et valitsusjuhina on tema tegutsemise pidepunktid parem, jõukam ja turvalisem Eesti. „Ma olen südamest tänulik nende kolme aasta ja 27 päeva eest, mis mulle on antud Eestit peaministrina teenida,“ sõnas ta ja lisas: „Luban teile, et iga minu otsus, iga minu samm on olnud kantud soovist teha Eesti paremaks, jõukamaks ja turvalisemaks riigiks. Ja ma luban teile, et ka tulevikus saavad just need kaalutlused olema minu tegutsemise pidepunktid – parem, jõukam ja turvalisem Eesti.“
