Peaminister Kaja Kallas külastas täna idapiiri Narva kandis, kus kohtus lisaõppekogunemisel Okas 2021 osalevate reservväelaste ja kaitseliitlastega ning tutvus tõkestustraadi paigaldamise protsessiga Narva jõe sängis.
Kaja Kallas tänas reservväelasi valmisoleku eest osaleda lisaõppekogunemisel ning sellega panustada regiooni julgeoleku tugevdamisse. “Siit Narvast algavad Eesti, Euroopa Liit ja NATO. Eesti kaitsevõime on tulemuslik vaid ühtsena toimides ja mul on hea meel tõdeda, et Eesti elanike kaitsetahe on kõrge,“ ütles peaminister. “Ma tänan kõiki, kes meie julgeoleku nimel lisaõppekogunemisse panustavad – nii reservväelasi kui ka nende pereliikmeid ja tööandjaid.“
Peaministrile andsid Narvas lühiülevaate olukorrast idapiiril ja lisaõppekogunemise käigust kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu ja Ida prefektuuri prefekt Tarvo Kruup.
„Õppus Okas on ilmekas näide Eesti riigikaitse tugevusest, kiirusest ja paindlikkusest, sest vaid loetud tundidega läks märkimisväärne hulk Eestist üle rahuaja rütmilt sõjaaja ülesannetele,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. „Tänavune Okas on seda erilisem, et reservväelased saavad harjutada päris keskkonnas ja panustada otseselt Eesti tänasesse ning homsesse turvalisusese.“
Peaminister Kallas kiitis samuti Kaitseväe ning Politsei- ja Piirivalveameti suurepärast koostööd. „Hübriidkonfliktide lahendamisel mängib koostöö teiste riigiasutustega ja liitlastega väga suurt rolli. Lisaõppekogunemistel harjutatakse Eesti kaitsmist ning on eriti praktiline, et seekordse õppuse käigus saab koostöös paigaldada ajutised piiritõkked,“ rõhutas ta.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri sõnul harjutab PPA igal aastal kaitseliidu ja kaitseväega koos tegutsemist ja ka tänavu on mitmed väiksemad õppused juba toimunud. “Varasemalt oleme harjutanud kaitseliidu ja kaitseväe kaasamist avaliku korra tagamisele, massiohje ülesandele ja piirivalvesse. Lisaõppekogunemise Okas käigus harjutame esmakordselt ajutiste piiritõkete rajamist, et olla valmis kiirelt reageerima juhul, kui rändesurve Eesti piiril peaks suurenema,” ütles Vaher.
Kaja Kallas nentis samuti, et praegu pole otsest ohtu Eesti piirile ja Eesti aitab Aleksandr Lukašenka režiimi poolt korraldatud hübriidrünnakule vastupanu osutada seal, kus on hetkel kõige rohkem abi vaja – nii Leedus ja Poolas kui ka diplomaatilisel rindel.
