PEALINNA ELANIKUD, MINGE VAKTSINEERIMA! Alla poole tallinlastest on COVID-19 vastu vaktsineeritud
“Tallinnas on vaktsineeritud 48,2 protsenti täisealistest, mis jääb Eesti keskmisele alla ja teeb murelikuks, kuna Tallinnas on väga suur osa elanikkonnast,” tõdes sotsiaalministeeriumi COVID-19 vaktsineerimise töörühma kommunikatsiooninõunik Gea Otsa.
“Tallinnas oli tänahommikuse seisuga (05.07- toim.) saadaval 3100 vaba aega. Kogu Eestis ligi 6200 aega. Ilma eelregistreerimiseta saab Tallinnas end vaktsineerida Lasnamäe Centrumis Confido kiirkliinikus, aga neid võimalusi tekib kindlasti juurde,” loetles Otsa.
Vaktsineerimiseks aja broneerimiseks tuleb helistada 1247 või leida endale sobiv aeg ja koht digiregistratuuris www.digilugu.ee
5. juuli seisuga oli Eestis vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 567 332 inimest, lõpetatud vaktsineerimisega on 463 068 inimest – see on 52% täiskasvanud elanikest.
Huvi vaktsineerimise vastu on olnud kahanev – kui esimestel nädalatel käis vaktsineerimas üle 30 000 inimese, siis jaanieelsel nädalal oli vaktsineeritute hulk juba 20 361 ning jaaninädalal suisa 9167. Möödunud nädalal käis vaktsineerimas 14 017 inimest, kusjuures kõige aktiivsemad on statistika kohaselt nooremad inimesed, mitte enim ohustatud vanemaealised.
“16-17 aastased ja 12-15 aastased on praegu väga aktiivsed, aga neile avanes vaktsineerimise võimalus ka teistest hiljem,” ütles Gea Otsa. “Täisealistest on aktiivsemad 18-39 aastased, aga ka 40-49 aastased. Ise hoiame erilise tähelepanu all vanemaealisi, kellel on haigestumise korral suurem risk sattuda haiglasse.”
Vaktsineerimine on aeglustunud
“Hetkel näeme, et vaktsineerimise tempo on aeglustunud. 52% täisealisest elanikkonnast on ju vaktsiini kätte saanud ning 20% vastavad uuringutes, et nad ei kavatse end kindlasti või suure tõenäosusega vaktsineerida,” selgitas Otsa. “Seega tuleb asuda nügima vaktsineerima neid, kes mingil põhjusel seda veel teinud ei ole või kõhklevad – luua erilahendusi, mis teeksid vaktsineerimise neile kättesaadavamaks ja mugavamaks.”
Gea Otsa hinnangul on siinkohal oluline on koostöö omavalitsustega, kes teavad oma piirkonna ja inimeste eripärasid ja vajadusi kõige paremini, samuti infovahetus perearstidega. “Vaktsineerimiskeskused jätkuvad ka, aga nende koormus tasapisi väheneb,” lisas Otsa.
Vaktsineerimise osas paistab Otsa sõnul positiivselt silma Hiiu maakond, kus esimesena sai täis 70% vaktsineeritute hõlmatus. Tartumaal on hõlmatus 63,5%, Läänemaal 57,9, Saaremaal 57,4%, Jõgevamaal 57%.
Maardus on vaktsineeritud vaid iga neljas
Kõige väiksema hõlmatusega on Ida-Virumaa – 35%. Alla 50% hõlmatus on ka Võrumaal – 48,6% ja Valgamaal – 48,5%.
Harjumaal on kõige kõrgem hõlmatus on Kiili vallas – 66,2%, kõrge hõlmatus on ka Saku vallas – 66,1%, Viimsi vallas – 64,5%, Harku vallas – 63,1%. Kõige madalam hõlmatus on Harjumaal Maardu linnas (27%) ja Loksa linnas (38,5%).
“Tallinnas on vaktsineeritud 48,2 protsenti täisealistest, mis jääb Eesti keskmisele alla ja teeb murelikuks, kuna Tallinnas on väga suur osa elanikkonnast,” sõnas Gea Otsa, kelle sõnul vaktsiinide puudust hetkel ei ole.
“Saadaval on nii Pfizeri, Moderna (uue nimega Spikevax) kui ka Jansseni vaktsiini. Need kõik pakuvad kaitset ka agressiivse delta tüve eest, aga vaid siis, kui on läbitud terve vaktsineerimiskuur,” täpsustas Otsa. “Ehk siis Jansseni vaktsiini puhul on kaitse olemas kaks nädalat pärast ainukest doosi. Moderna puhul tuleb teha neljanädalase vahega kaks doosi ja täiskaitse on olemas kaks nädalat pärast teist doosi. Pfizeriga tuleb teha kaks doosi 6-nädalase vahega, täiskaitse on olemas nädal pärast teise doosi manustamist.”
“Soovitame kindlasti neil, kes veel ei ole vaktsineerima jõudnud, seda teha. Siis jõuab enne sügist ja viirustehooaega endale kaitse saada,” ütles Otsa. “Vaktsineerimine on kõige tõhusam viis kaitsta ennast ja oma lähedasi ning hoida Eesti avatuna,” lisas ta.
