Tööandjad, kelle tööruumid asuvad kõrgendatud radooniriskiga piirkonnas, peavad tööinspektsiooni teatel viie aasta jooksul alates maa-ala lisandumisest riskipiirkonna loetellu korraldama õhu radoonisisalduse mõõtmise.
Radoon on õhust raskem värvitu ja lõhnatu kõrgradioaktiivne gaas. Pikaajaliselt mõjudes võib kõrge radoonisisaldus põhjustada kopsuvähki haigestumise. Radoonisisaldus suureneb hoone siseõhus siis, kui uksed-aknad on kinni ja õhk ruumis ei liigu, selgitas tööinspektsioon pressiteates.
Tööandja peab korraldama õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all; hoone maa-alusel korrusel; hoone korrusel, mille välisseinal on kokkupuude pinnasega või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub ehk radoonisisaldust õhus tuleb mõõta kõigis sellistes kohtades, millel on otsekontakt maapinnaga. Kõrgendatud radooniriskiga maa-alad asuvad näiteks Tallinnas, Tartus, Võrus, Türil, Jõhvis ja Jõgeval.
Õhu radoonisisalduse mõõtetulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduses sätestatud korras. See tähendab, et mõõtmise peab olema teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud ning järgima peab asjakohast mõõtemetoodikat.
Kui mõõtmistulemustest selgub, et õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides on kõrgem, on vajalik uuendada ka töökeskkonna riskianalüüsi ja seda töötajatele tutvustada. Samuti tuleb vajadusel kasutusele võtta meetmed, mis vähendaksid töötajate terviseriske. Näiteks rakendada ehituslikke meetmeid või piirata tööaega kõrgema radoonitasemega tööruumis.
Ettevõtetel, kes tegutsevad renditud ruumides, soovitab inspektsioon radooni mõõtmisest hoone omanikuga läbi rääkida. Mõõtmine on küll tööandja kohustus, kuid kui nõuetekohase mõõtmise viib läbi hoone omanik, on ka tööandja kohustus täidetud. Tööandja peab saama mõõtmistulemused ja vajadusel võtma kasutusele meetmed terviseriski vähendamiseks.
Allikas: rup.ee
