Paides jätkusid kogu päeva Arvamusfestivali arutelud. Festival lõpeb erakonnajuhtide debatiga, aga festivali digitarkuse alal räägiti sellest, kuidas hoida lapsi internetiavarustes varitsevatest ohtudest.
Uuringud näitavad, et lapsed veedavad internetis üha rohkem aega. Iga viies laps on aga kogenud internetikiusu, kusjuures kolmandik lastest jätab juhtunu enda teada.
Küberturvalisuse ekspert Catlyn Kirna ütles, et viimase 15 aastaga on oluliselt kasvanud interneti sisuloojate arv, mis on toonud kaasa internetikasutajate plahvatusliku kasvu ka laste seas.
“Seda, mida vaadata, on palju rohkem. Ja see tähendab ka seda, et mingi osa sellest on ebameeldiv. Ja kuna seda sisu on rohkem, siis seda ebameeldivat on ka rohkem kui varem,” selgitas Kirna.
Lasteabinõustaja Kaja Lind lisas, et paljud lapsevanemad ei teagi, millega nende järeltulijad internetis tegelevad. Mured tulevad ilmsiks alles siis, kui abi järele pöördutakse. Kõige enam on levinud fotode ülespanek, mis hakkavad internetis oma, sageli kiuslikku elu elama.
“Aga lisaks sellele on ohtudeks ka kiusamised. Siis lapsed vaatavad videoid, mille põhjal nad saavad väärarusaamu. Lapsed leiavad sealt endale iidolid, kelle järgi nad hakkavad käituma ja mis võivad viia erinevate ennasthävitavate käitumisteni,” rääkis Lind.
Arutelul osalenud lapsevanemad Magnus ja Nelli olid seda meelt, et kõige lihtsam on saavutada laste internetiliikluse üle kontroll siis, kui lapse ja vanema vahel valitseb usaldus.
“Lapsevanem ikka muretseb, aga sa ei saa seda muret lasta üle pea kasvada. Sa pead ikkagi hoidma pöialt, et tal läheks seal hästi ja tegema kõik selleks, et ta siis räägiks, kui ta on hätta sattunud,” rääkis Magnus Luškov.
“Tuleb lapsele rääkida täitsa ausalt, mis päriselt võib internetis toimuda. Loomulikult tuleb valida viis, kuidas sellest rääkida,” ütles Nelli Põdra, kelle sõnul ei tohi ka kontrolliga liialdada. “Sest kindlasti on selle hilisem mõju see, et lihtsalt seda infot ei jagata vanemaga,” ütles ta.
Err.ee
