Tere hommikust ja ilusat uue nädala algust!
Täna on esmaspäev, 8. detsember. Oleme jõudnud aasta kõige pimedamasse, aga samas ka kõige hubasemasse aega. Väljas valitseb karge detsembrihommik, akende taga võib-olla vihiseb tuul või langeb vaikselt lund, kuid toas on sul võimalus luua oma isiklik soojuse ja rahu oaas. Just täna, selle uue nädala lävel, tahan ma sinuga rääkida teest. Mitte lihtsalt kui kuumast joogist, mida kiirustades hommikusöögi kõrvale rüübata, vaid teest kui rituaalist, kui vahendist aja maha võtmiseks ja iseendaga kontakti saamiseks.
Me elame maailmas, mis kummardab kiirust. Eriti esmaspäeviti tundub, et ühiskond vajutab gaasipedaali põhja: koosolekud, tähtajad, kohustused ja lõputu infomüra. Selles virvarris on lihtne unustada hingata. Siin tulebki mängu tee. Erinevalt kohvist, mis on sageli seotud “käivitamise” ja energiasööstuga, kannab tee endas teistsugust filosoofiat. Tee on kannatlikkuse jook. Ta ei luba end kiirustades valmistada ega tulikuumalt juua. Tee nõuab aega.
Mõtle korraks sellele protsessile. Sa paned vee keema. Sa valid hoolikalt teepuru või kotikese – olgu see siis ergutav roheline tee, sügavmust klassika või rahustav kummel. Seejärel valad vee ja… sa pead ootama. Sa pead andma teele aega tõmmata. See on need paar minutit, mil sa ei saa midagi muud teha, kui lihtsalt olla. See on sunnitud, kuid vajalik paus. See on hetk, mil vesi muutub millekski enamaks, võttes endasse taimede väe ja aroomi. See on suurepärane metafoor terveks algavaks nädalaks: head asjad ei sünni kiirustades. Tulemused vajavad aega, et “tõmmata”, ideed vajavad aega, et küpseda.
Täna, 8. detsembril, kutsun sind üles muutma oma hommikust teejoomist teadlikuks praktikaks. Kui sa võtad kätte oma lemmikkruusi, tunneta selle soojust. Detsembris on soojus meie suurim defitsiit ja suurim luksus. Lase sellel soojusel kanduda kätelt edasi, tundes, kuidas see liigub mööda keha laiali, sulatades üles hommikuse kanguse ja võib-olla ka väikese ärevuse eesootava tööpäeva ees.
Hinga sisse aroomi. Lõhnad on mälestuste ja emotsioonide kandjad. Piparmünt võib tuua selgust, jasmiin optimismi, kaneel ja nelk aga jõulutunnet. Mis iganes sinu tassis täna aurab, lase sel aroomil end hetkeks argimuredest kõrgemale tõsta. See on sinu “püha ruum”, kuhu ükski e-kiri ega telefonikõne ei ulatu.
Tee joomine on ka kuulamise kunst. Vanas Idamaade traditsioonis öeldakse, et teejoomine puhastab meelt, et saaksid paremini kuulda oma sisehäält. Esmaspäev on sageli täis teiste inimeste hääli ja nõudmisi. Enne kui sukeldud teiste inimeste probleemide lahendamisse, kuula korraks iseennast. Mida sina täna vajad? Kuidas sina end tunned? Kas su tass on pooltühi või pooltäis? Tee annab sulle võimaluse oma tass – nii otseses kui ka ülekantud tähenduses – uuesti täita.
Sellel nädalal proovi rakendada “tee filosoofiat” ka oma töödes ja tegemistes. Kui tunned, et pinge kasvab ja tempo läheb liiga kiireks, kujutle vaimusilmas seda auravat tassi. Tuleta endale meelde, et vahel on parim asi, mida teha, mitte tormata, vaid lasta olukorral settida, nagu teepurul tassi põhjas. Rahu ei ole passiivsus; rahu on jõud, mis on kontrolli all.
Soovin, et sinu tänane esmaspäev oleks täis sisemist soojust, hoolimata ilmast väljas. Olgu sul piisavalt aega, et nautida oma teed lõpuni, ilma et see jahtuks. Olgu sul silmi märgata ilu auruviirgudes ja tarkust võtta aega iseendale.
Võta see tassike, naerata iseendale ja astu uude nädalasse rahuliku südame ning selge meelega. Sa oled valmis.
Imelist, sooja ja maitseküllast nädalat!
