Friday , 24 September 2021
photo 1534875611686 50fe95ae2624

Paberitega ja paberiteta armastus, ehk kes maksab kinni purunenud roosad prillid?

“Abielu on ju kõigest paber!” hüüatavad paljud armunud paarikesed pahaselt vanaema küsimuse peale, miks nad lapsi teevad ja maja ehitavad, kuid sugugi abielluda ei taha.

Mis saab majast siis, kui armastus otsa saab?

Vabaabielu on Eestis peaaegu sama populaarne kui abielu, kuid endiselt ei ole head lahendust sellele, kuidas peaks kooselu ajal soetatud vara jagama, kui elukaaslased ühel päeval lahku lähevad. Kes, kellelt ja mida nõuda saab? Miks on vabaabielu nii keeruline reguleerida ja kas või keda peaks riik üldse kaitsema?




Püüan vabaabielu reguleerimisega seotud raskusi selgitada ühe lihtsa näite abil: Anne ja Jaak on elanud 10 aastat koos, saanud selle aja jooksul kaks last ja ostnud maja. Ühtäkki otsustab Jaak, et Anne ei ole tema jaoks õige naine ning jätab ta koos lastega maha. Kuna maja on ostetud Jaagu nimele, siis on Anne sunnitud kodust välja kolima. Maja eest Anne maksnud ei ole, sest ta on suurema osa koos elatud ajast kodus lapsi kasvatanud, ohverdades selleks oma töö ja karjääri. Sel ajal ei olnudki tal võimalik ise raha teenida ja seega tunduks justkui õiglane, kui ka temal oleks õigus kooselu ajal soetatud majale. Aga ei ole!

“Kallis, sõlmime lepingu!”

Kui vabaabielu puruneb, siis hakatakse tihti vaidlema, kellele jääb koos ostetud kodu. Kõik oleks lihtne, kui inimesed mõtleksid juba suhte alguses, mis saab siis, kui saabuvad rasked ajad ja lepiksid kokku, kelle oma mis asi on. Aga kui paljud seda teevad? Vist ainult mõned üksikud juristid.

Kuid suvest saab sügis ja korraga koidab reaalsus, et hein on tegemata, kartul mädaneb ja õunad on ussitanud. Kes aga ütleks suhte alguses oma armastavale elukaaslasele “kallis, ma panin meile tänaseks notari juurde aja kinni, ole pai ja tule kirjuta seltsingulepingule alla.”? Inimesed ei ole harjunud isiklikes suhetes lepinguid sõlmima, ega mõtle tavaliselt probleemidele enne, kui need käes.

Kui Anne ja Jaak oleksid näiteks seltsingulepingu sõlminud, siis oleks see maja nende mõlema oma. Seltsinguleping on peaaegu nagu abielu – kui see sõlmitud, siis peab ühiselt otsuseid tegema ja kui enam koos ei elata, jagatakse vara pooleks.

Seltsinguleping tuleb ühise kodu kohta teha notari juures. Kui notariaalset lepingut ei ole, ütleb kohus, et Anne ja Jaak oleksid pidanud maja mõlema nimele ostma. Kui Anne oleks Jaagule maja ostmiseks raha andnud, saaks ta seda raha tagasi nõuda. Seevastu seda, et Anne aastaid lapsi kasvatas ja kodu eest hoolitses, kuni Jaak maja ostmiseks raha teenis, rahasse ümber ei arvestata.

Abielus vastu tahtmist

Miks seadus Annet ei kaitse? Kujutage ette sellist armumise lugu: alguses olid Anne ja Jaak sõbrad ja üürisid vaeste üliõpilastena pikka aega koos Tartus korterit, kuni leidsid end ühe peo järgsel hommikul teineteise embusest.

Jaga

Vaata ka:

12586772t1h39c1

FOTO: Kirsti Timmeri uus välimus.

“Kui natukene jälgid, mida suhu pistad, siis tulemuseks on kahe nädalaga miinus 4kg,” muigab Timmer, …

Tarokaart

Kirsti Timmeri tarokaardid ennustasid Uudo Sepa lahkuminekut ette

Pühapäeval puhkes skandaal Uudo Sepa ümber, kes avalikustas sotsiaalmeedia vahendusel, et läks reisil olles lahku …

auto

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor: Soodne autosõit ei teeni ühiskonna huve

Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi …

Tarokaart

Reede 24.09 Tarokaart on MÜNDID 5

Mündid 5 pole just heade mõjudega kaart. Seetõttu tuleks täna olla valmis mitmesugusteks tagasilöökideks ja …